Müürileht

Ruumikitsikus pitsitab maailma suurlinnu. San Francisco näitel on näha, kuidas nutikad lahendused alates kommuuniks muudetud garaažidest ja kohvik-kontoritest kuni kaubikutes elamiseni välja mõjutavad eluasemeturgu ning ruumiplaneerimist. Vajadus paindliku ja multifunktsionaalse avaliku ruumi järele on üha karjuvam.

Eile, 14. juunil toimus Tondiraba jäähalli ees meeleavaldus. Hallis sees esines parasjagu vendade Zapašnõide tsirkus Moskvast, kus kasutatakse etteastetes dresseeritud lõvisid, tiigreid, papagoisid ja puudleid.

Teisipäeval, 21. juunil algab kell 17 Vabaduse väljakul globaalne rulatamise päev.

Suurepäraseks uudis kõigile linnaahelais (kapi)rohenäppudele: laupäeval, 11. juunil kell 12–22 avatakse Tartus Vaksali ja Tiigi tänava nurgal kogukonnaaed.

Kopli liinid, sada aastat tagasi ehitatud Vene-Balti laevaehitustehase asum, mis on omal ajal majutanud nii töölisi, professoreid kui narkomaane, lammutatakse maha, et asemele kergitada nüüdisaegne elamurajoon. Sel laupäeval, 4. juunil toimub Kopli liinidel linnaosa elu tähistav festival.

1.–3. juunini toimub Tallinnas Hobuveskis sisearhitektuuri sümpoosion SISU, kus teiste seas annavad loengu kurikuulsad prantsuse arhitektid Guillaume Aubry, Cyril Gauthier ja Yves Pasquet oma kolmepeale tehtud firmast Freaks Freearchitects.

Homsest kuni aeg nad hävitab ilmub linnapilti omamoodi versioon plakatikunstist ehk Andre Visnapuu näitus, mille puhul on üheaegselt tegu plakatitega jalgrattavõistlusele Tallinn Leg Days kui ka fotonäitusega linnaruumis, mis kajastab fixed gear jalgratta subkultuuri igapäevast elu Tallinnas viimase nelja aasta jooksul.

Esimest korda toimus lehekuu kolmandal nädalavahetusel keskkonna- ja muusikafestival MAI. Tavapärasest erineb Ausa pausi seltskonna korraldatud festival seepoolest, et toimumiskoht ja -aeg on alati kordumatu. Päevad olid tasakaalukalt sisustatud nii muusika kui ka kultuuriga, mis tekitas ka kohalolijateni jõudnud sünergia.

Tapeedivalijate asemel on sisearhitektidest saanud linnaruumi sekkujad, materjaliteadlased ja arvutusliku arhitektuuri kaaskõnelejad. Hiidruuporid Võrumaa metsades ja äsja Tallinna vallutanud installatsioonid signaliseerivad Eesti puitarhitektuuri uut algust.

Reidi tee planeering ning Kalaranna arendus on andnud impulsi mitmetele algatustele, mis võitlevad hoogukoguva asfalteerimiskultuse vastu. Neist uusima projektiga plaanitakse Lasnamäe kanalisse sellel suvel rajada eksperimentaalne viljapõld. Linnapildis tavatu haljasala rajatakse Laagna tee sõiduridadevahelisele alale kuni Pallasti sillani, hõlmates enda alla ka sillalt kulgeva kasutuseta trepi.

Homme, 19. mail kell 19 toimub Projekteerijate Maja saalis (Rävala 8, Tallinn) Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng pealkirjaga „Kui suur on suur?", kus teemaks on Reidi tee problemaatika. Õhtu moderaator, arhitekt Veronika Valk toob välkloengu lavale esinejad, kes üritavad vaadata kaugemale liikluslahendusest, radadest, ülekäikudest ja kergliiklusest ning küsida, kuidas üldse peaks linna avamine merele toimuma.

Lendorava kadumisoht meie metsadest ning Auvere elektrijaama hägusevõitu puidupõletamisplaanid on tõstnud metsandusküsimused ühiskondliku debati tasemele.