Müürileht

Eestis toodetakse nii element- ja moodulmaju kui ka palkmaju – nii käsitööna kui masinatega. Lauri Kivil, Puitmajaklastri juht: „Oleme maailma mastaabis omamoodi teerajajaks.” Mihkel Urmet, Eesti Puitmajaliidu juhatuse liige ning arhitektuuribüroo TEMPT arhitekt: „Potentsiaali on veelgi, kui lisame majadele meie oma disaini, loome isikupärase toote, mis omakorda annab eelise konkurentide ees.”

Kunstiteaduse Instituudi avatud loengute sari algab prof Reinhold Martini loenguga 3. oktoobril kell 17.00 Eesti Arhitektuurimuuseumis.

Artikli autor lahkab, miks ei ole Viljandi-suguses äärealas aset leidev tänavaturg pelgalt üksteise botaste ringlusesse saatmine, vaid hoopis üks lüli, mis aitab muuta viltu vajunud läänemaist ühiskonnakorraldust.

24. augustini oli Tartus avatud Maria Arusoo kureeritud näitus „Arheoloogiafestival – kihistusi pildist ja ruumist”, mille üks osa oli Kaisa Eiche ja Urmo Metsa avaliku ruumi installatsioon „KIIK”.

Seoses Tallinna arhitektuuribiennaali TAB 2015 kuraatorite vahetumisega kinnitas suursündmuse ümarlaud järgmise biennaali uueks teemaks Marten Kaevatsi esitatud kontseptsiooni „Isejuhtiv linn”. Peaaegu täpselt aasta pärast algav kuupikkune arhitektuurifestival räägib sellest, millised muutused võivad meid ümbritsevas linnas aset leida, kui võtame kasutusele isejuhtivad autod.

Sel kevadel pidas Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarjas loengu katalaani arhitekt Jordi Truco, kes töötab vägagi innovaatilise projekti „Hypermembrane” kallal, leiutades uutmoodi võrekoorik-konstruktsiooni, mis suudab ajas dünaamiliselt keskkonnatingimustele reageerida.

Septembri viimasel nädalal saab Tallinnas alguse linnakunstisündmus Suur-Lasnamäe. Soome tarbekunstnike algatatud festival, mis oli Helsingi disainipealinna programmis, jätab tänavu kodumaa seljataha ning avastab Lasnamäe elukeskkonda. Sealset avalikku linnaruumi hakkavad ilmestama kevadel paralleelselt Eestis ja Soomes toimunud ideekonkursil välja valitud teosed, mille autorid on samuti nii siit- kui sealtpoolt lahte.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ning Puuinfo kuulutasid välja konkursi „Aasta puitehitis 2014”, et premeerida silmapaistvate puitehitiste autoreid.

Teist aastat toimunud helge linnafestival UIT haaras suure õhinaga külastajal käest ja jooksis mänguliselt avastama seda Tartut, kuhu keegi naljalt igapäevatoimetusi tehes ei satu. Ümbritseval hoolikalt silma peal hoides võis neljal päeval punaseid plakateid ja neil ilutsevaid siredaid musti sääri jälitades leida nii mõndagi põnevat ja silmailu pakkuvat.

Selle aasta Eesti paviljon tehti viimse viimistluseni valmis Eestis, pärast mida see laevaga Veneetsiasse saadeti ning siin taas usaldusväärsete sõprade abiga püstitati. Kui kiirete projektide puhul saab siinseid iseärasusi põhjaliku ettevalmistusega vältida, siis pikema peatumise korral tuleb sobitumiseks ennast ja enda harjumusi vastavalt veidra linna rütmile ja nõudmistele kohandada.

Tallinnas 8.–11. maini toimunud XI urbanistika ja linnamaastike päevade „Sotsialistlik ja postsotsialistlik linnade areng: arhitektuur, maakasutus ja omand” järelkaja.

Jan Skolimowski on arhitekt ja üks arhitektuuribüroo KAMP rajajaid. Ta lõpetas 1999. aastal Tallinna Tehnikakõrgkoolis arhitektuuri eriala ja omandas 2001. aastal Eesti Kunstiakadeemias magistrikraadi arhitektuuri ja linnaplaneerimise alal. Lisaks tegutseb ta ka sisearhitektuuri vallas.