Müürileht

Kellel meist ei teki emotsioone ja tundeid, kuuldes nime Berliin? Oo, Berliin – see ajalooline, vaevatud kuid võimas linn, mis tänasel päeval on üks suurimaid kultuurimagneteid Euroopas, võrreldav Pariisi, Londoni ja isegi New Yorgiga.

Viimast kümnendit iseloomustab urbanistika õitseng. Populaarseks, reaalseks ja oluliseks on saanud sõnad, fraasid nagu rohujuuretasandi linnaalgatused, osalus ja loomelinnakud. Berliinist mõeldakse tänapäevani kui lahedast, loomingulisest ja elamisväärsest linnast, justkui juurutaks keegi Berliinis Jane Jacobsi pärandit linna strateegiates.

Müürilehe ja Trash to Trend koostöös sündinud rubriik „Riidekapp” räägib lugusid riidekappide sisust ja sisukusest. Sellest, miks on inimesed pannud oma kappi just selliseid asju, nagu seal on, mitte midagi muud. Sellest, kui tihti kappi uusi asukaid kolib ja mis on neil omavahel ühist – mille alusel inimesed omale riideid valivad. Riidekapi ust paotab Maria Arusoo.

Kas 95 aastat vabariiki on uhke seisukohavõtt või ebaõiglane valearvestus? Millist hetke saab lugeda ajaloo alguseks? Kas Olümpia hotell on aus Eesti kultuuripärand? Aga korstnaga rehielamu?

Gregor Taul arvab, et võrulased ei tohiks Navitrolla-nimelise lutiga nõustuda, pooliku lahenduse asemel tuleks üheskoos tõele näkku vaadata ja sõnastada laiem probleem, millega silmitsi seistakse.

„Veeren rattaga korraks Vanemuise ette ja lasen ohvril minust mööduda. Ta ületab Ülikooli tänava ning liigub kaubamaja poole. Kaotan ta hetkeks silmist, kuid jõuan siiski järele, et näha teda kaubamajja sisenemas.”