Film
Aastakümnetest taltsutamata raev
„Raevunud härg” jutustab Itaalia juurtega Ameerika poksijast Jake LaMottast, tuginedes seejuures mehe autobiograafiale. Kogu filmi sobib iseloomustama üks sõna: intensiivne.
Kes vana asja meenutab…
„Goodfellas” avab New Yorgis aastatel 1955–1980 pulbitsenud maffiaelu. Filmi režissöör Martin Scorsese tõetruu sisekaemus toimib koostöös Nicholas Pileggiga, kelle poolt kirjutatud lugu asetab vaataja suhtes pihipinki ameerika ühe kurikuulsama gängsteri – Henry Hilli.
Peen ajastu, peen film
Film jutustab loo šarmantsest tummfilmistaarist George Valentinist, kes „kaotab oma hääle” helifilmi tõttu. Lootes, et tegu on vaid lihtsa moeröögatusega, jääb mees truuks tummfilmile, seistes peatselt silmitsi rahapuuduse ja alkoholismiga.
Sume augustinädal Tartuffiga
5.-10. augustil toimub Tartus järjekorras 8. Tartuffi vabaõhufilmifestival.
Kinokabareeprojekt Done Kino otsib osalejaid
Tallinnas toimub 10.-15. augustil filmiprojekt Done Kino, millega on võimalik liituda kas korraldusabilisena või osavõtjana.
Laupäeval toimus esimene Müürilehe noorte filmikriitikute töötuba
Laupäeval, 27. juulil leidis aset ühepäevane Müürilehe noorte kriitikute töötuba, mille eesmärgiks oli arendada nii Müürilehe filmitoimetuse noorte kaaskirjutajate teoreetilisi teadmisi filmikriitika vallas kui anda praktilisi näpunäiteid ning tagasisidet seni Müürilehes avaldatud filmiarvustuste kohta.
Pro et contra
Paradiisi triloogia teine jagu jätkab esimeses osas esitatud problemaatikaga, tuues sisse uue tüliõuna – usu. Läbi musta huumori prisma käsitleb Seidl siingi Euroopa neokolonialismi, usufanatismi ja isegi armastust, pilgates vägagi teravalt siinset „paradiisi”.
Elu teeb omad korrektiivid
„Searching for Sugar Man” on eheda muusika saatel kulgev dokumentaalfilm legendist ning mehest selle taga – Sixto Rodriguezest. Kaasahaarav lugu avab Detoroidis tegutsenud muusiku elukäigu viisil, mis toidab usku, et varem või hiljem suudab väärt muusika end kuuldavaks teha.
Kafkalik fatalism ja ulmesse vormitud prantslaslik romantika
Prantsuse filmiloo vahest nimekaima autori Jean-Luc Godardi „Alphaville” on minimalistlik ulmekas, mis toetub peamiselt loole ja ideedele, laenates nii stiililise atmosfääritunnetuse kui sisulisi detaile düstoopiaklassikutelt, ennekõike muidugi George Orwelli igiakatuaalsest „1984-st”.
Vimm ja vaimustus hommikusöögi juures
Blake Edwardsi „Hommikusöök Tiffany juures” on film, mis saavutas nii masside kui ka filmikriitikute poolehoiu. Selle põhjusena võib näha Audrey Hepburni perfektseks lihvitud tegelaskuju Holly Golightlyt, ent märkamata ei tasu jätta ka sellele sekundeerivaid elemente.
Sakslane, prantslane ja saatuslik naine
Prantsuse uue laine meistri François Truffaut’ film „Jules ja Jim” jutustab veenva ja sügava, ühtaegu nii elegantse kui traagilise loo kahest sõbrast ja ühest erilisest naisest Esimese maailmasõja eelses, aegses ja järgses Euroopas.
Montmartre’i teatri sünge salapära
Natside okupeeritud Pariisis peab juudi päritolu teatridirektor varjuma kulisside taha ning hoidma teatrit elus oma naisele vargsi juhtnööre edastades.