Keskkond
Keskkonnakolumn: Armastus ei peitu lilleõies
Kätte on jõudmas kevad ning naistepäeva puhul ruttavad paljud lillepoodi Aafrikast toodud suure keskkonnamõjuga roose hankima. Ent kas armastuse väljendamine peaks toimuma looduse arvelt?
Keskkonnakolumn: Heleroheliste prillidega tehtud tarbimisvalikud
Keskkonnasäästlikumad tarbimisvalikud tähendavad siiski tarbimist ja on seega osa probleemist. Uuringute kohaselt võivad need isegi olukorda hoopis halvemaks muuta.
Keskkonnakolumn: Süsihappegaasi vaikselt lämmatav embus
Kui sinu jaoks oluline inimene, lemmikloom või kas või potilill on haige, annad sa ilmselt endast parima, et esmalt mõista, mis on kannatuse põhjus, ja seejärel leida võimalus ravimiseks. Meie planeedi asukate heaolu ähvardab õhus olev liigne CO₂.
Keskkonnakolumn: Ilutulestik – sädelus, metallitolm ja hirmunud loomad
Kui paljude meie valikute keskkonnamõju on mõõdetav veidi hoomamatutes süsinikdioksiidi grammides, siis uusaasta ilutulestiku tagajärjed on pigem otseselt kirjeldatavad ja tihti lausa silmaga nähtavad.
Rituaalimaastikku kaitseb kõige paremini kogukond
Hiisi ja muid looduslikke pühapaiku, mis on traditsiooniliselt olnud rituaalide toimetamise kohtadeks, aitab tõhusamini kaitsta kohalike elanike parem teadlikkus nendest.
Puude põletamine elektrijaamades on hullumeelsus!
Nii meil kui Hollandis levib jätkuvalt müüt, et puidugraanuleid tehakse peamiselt tootmisjääkidest. Professor Martijn Katan annab graanulite päritolu küsimusest põhjaliku ülevaate.
Keskkonnakolumn: Raamat või e-luger – selles on küsimus
Millegi ökoloogilise jalajälje hindamisel arvesse võetavate tegurite hulk ja erinev iseloom võib ajada juhtme kokku ka kõige paadunumal keskkonnaaktivistil.
Noa laev Arktika igikeltsas
2008. aastal avati Põhja-Jäämeres Norrale kuuluvas Teravmägede saarestikus igikeltsa rajatud seemnehoidla Svalbard Global Seed Vault. Stabiilse temperatuuriga ja konfliktsetest tsoonidest eemal asuvat hoidlat hakati kutsuma rahvasuus „viimsepäevaaidaks”.
Sissevaade nüüdisaegsesse koriluspraktikasse
Tänapäevane korilus ei ole ellujäämismehhanism, vaid võimalus mõtestada ümber toidu tähendust ja oma suhet keskkonnaga.
Toitumisetikett antropotseeni ajal
Kliimamuutuste inimtekkelisus on vallandanud ilmselt paljudes inimestes intensiivse sisemise dialoogi teemal „Mida saan mina ära teha?”. Siin on üks toitumisele keskendunud näide kõigile neile, kes pole seda dialoogi veel alustanud või on jooksnud selle käigus ummikusse.
Martin Luiga: Kuidas jõuame looduskriiside lahendamiseni?
Kas abi on paarist võimekast aktivistist või peaksid riigid valitsuse tasandil aktivistitungla haarama?
Keskkonnakolumn: Elektritõukeratas – 2019. aasta fidget spinner
Uurime värskes keskkonnakolumnis, kas renditõuksid muudavad revolutsiooniliselt linnas liiklemist või on tegu üürikese trendimänguasjaga.