Müürileht

Kapitalistlikust mentaliteedist kantud industriaalühiskonna ja poliitiliste jõudude aeg on ümber saanud. Kliimakatastroof, sotsiaalsed pinged ning suutmatus ja soovimatus neid lahendada on märk sellest, et muutuma peab kogu senine mõtteviis. Parem maailm on võimalik.

Exceli tabeli järgi juhitav Eesti metsanduspoliitika on viinud lendorava kohalikes metsades praktiliselt väljasuremiseni ning seni, kuni valitsuses ei võeta kuulda looduskaitsjate ega riigikontrolli soovitusi ajada keskkonnasõbralikumat poliitikat, tuleb astuda lendorava ja teiste liikide kaitseks välja kodanikel.

Väljaveninud kampsun, dressipüksid ja kulunud botased – olgu tegu trenditeadliku hipsteri või kakskümmend aastat samu riideid kandnud Velloga, kodumaine normcore jahutab tarbimisühiskonda ja paneb uskuma jätkusuutliku maailmakorralduse võimalikkusesse.

Eestlased võivad küll olla laias ilmas tuntud oma infotehnoloogiliste saavutuste poolest, kuid digiajastu inimesed igatsevad üha enam hoopis puhta ja metsiku looduse järele – miski, mis on Eestis veel säilinud. Kohalikud inimesed ei tohiks unustada selle ainulaadsuse hindamist ja kaitsmist.

Detsembris toimus Pariisis ülemaailmne ÜRO kliimakonverents COP21, kus pea kahesaja riigi esindajad sõlmisid kliimaleppe, astudes otsustava sammu selles suunas, et meie planeedi kliima ei soojeneks inimtegevuse tõttu üle ökosüsteemi taluvuspiiri, kuhu see praegu teel on.

Homme, 12. jaanuaril näidatakse Tartus Genialistide klubis auhinnatud Norra dokumentaalfilmi „Karusnahk”, mille valmimist ja esitlemist on takistanud nii Norra kui ka rahvusvaheline karusnahatööstus.

Täna, 12. detsembril kell 12 kogunevad tuhanded inimesed Pariisis kokkulepitud, ent võimudele teadmata kohas tänavatele, et mälestada kliimamuutuste tõttu hukkunud inimesi ning protestida riikide ja korporatsioonide keskkonda kahjustava tegevuse vastu.

Piret Karro vahereportaaž eelmisest nädalast teel olnud Kliimabussist. Läbitud on kogu Ida-Euroopa ja Saksamaa vahepeatustega tuulepargis, hüdroelektri- ja tuumajaamades, pruunsöekaevandustes ja veetõkete juures.

Eesti Ornitoloogiaühing on valinud tuleva aasta linnuks rasvatihase! Auväärne tiitel omistati rasvatihasele seetõttu, et ta on üks levinumaid linde, kelle toimetamisi kõikjal aastaringselt jälgida saab.

Viimasel ajal on palju poleemikat tekitanud Eesti Päevalehes avaldatud artikkel „veganlusest põhjustatud tervisekahjustuste” kohta, mis ajakirjaniku sõnul on jõudnud Eesti lasteni. Nii artiklis kui ka sellele järgnenud juhtkirjas maalivad ajakirjanikud pildi veganitest kui hullumeelsest põrandaalusest sektist, kel puudub side reaalsusega ja kes seavad ohtu laste tervise.

Neile, kes soovivad sel korral oma uue aasta lubadust kaalu langetamise või rahakotiraudade liigse laksutamise osas lõpuks ometi tõsiselt võtta, pakume välja tõhusa lahenduse – tee uueks aastaks Toidupangale püsikorraldus.

Vähemalt ühes on maailma teadlased ühele nõule jõudnud: kliima soojeneb jõudsalt ja selle taga on inimkond, mitte loodusjõud. Tööstuslikust tootmisest, autodest, lennukitest ja muust transpordist atmosfääri lendunud heitgaasid on alates industriaalajastust tõstnud planeedi keskmist temperatuuri ühe kraadi võrra. Järgmine ühekraadine soojenemine tähendab maailma lõppu (sellisena nagu me teda tunneme).