Müürileht

Darwinist lähtuvalt on evolutsiooni mõistetud karmi olelusvõitlusena. Evolutsiooniteooriast pärit arusaamad on kandunud üle ja kinnistunud ka ühiskonna mõistmise kontekstis. Selle käigus on jäänud varju evolutsiooni tähtsaim tõukejõud – vastastikune abi. Kui ignoreerime püsivalt vastastikuse abi ülekaalukat rolli, juhindudes samal ajal olelusvõitluse doktriinist, satub meie tsivilisatsioon ohtlikku olukorda.

Teinekord tuleb aktivistidel oma otsuseid ja valikuid pere või sõprade ees põhjendada. Esseekonkursil „Hoolimise üledoos” kolmanda preemia pälvinud tööd võib lugeda kui kaitsekõnet, mis selgitab, miks ühiste hüvede eest seismine tagab ka isikliku heaolu.

Esseekonkursi „Hoolimise üledoos” võidutöö kirjeldab, kuivõrd lihtsalt käib ökotsiidi normaalsusena tajumine, isegi kui hävinenud keskkonnaks on sinu enda koduümbrus. Õnneks on lugusid jutustades võimalik seda mälulünka täita.

„Roheline päevaraamat” on Müürilehe rubriik, kust saab lugeda ökofeminist Maris Pedaja isiklikumat laadi mõtisklusi õhus olevatest suurtest keskkonnateemadest.

Märtsis palusime Müürilehe aktivisti ankeeti täita Fashion Revolution Estonia eestvedajal Anet Adamsonil.

Kas vägivalda eksisteerib ka loomariigis? Kui jätta kõrvale olelusvõitlus toidu või paarilise pärast, on loomad inimesega võrreldes isekeskis toimetades üsnagi rahumeelsed. Olukord võib aga kardinaalselt muutuda, kui pildile lisandub inimene.

„Roheline päevaraamat” on Müürilehe rubriik, kust saab lugeda ökofeminist Maris Pedaja isiklikumat laadi mõtisklusi õhus olevatest suurtest keskkonnateemadest.

Kui seni oleme keskkonnaaktivistidena tutvustanud ainult naissoo esindajaid, siis võitlust parema elukeskkonna nimel peavad loomulikult ka mehed. Martin Tikk on üks neist.

Kiirem kui EKI, ammendavam kui Vikipeedia – Müürilehe rubriik „Puust ja punaseks” selgitab sõnu, mõisteid ja olukordi, millest räägitakse palju, aga mille päritolu ja tähendust suudavad vähesed lõpuni aduda. Seekord vaatame otsa riukalikule probleemile, mida võib pidada praeguste rohepoliitikate mahavaikitud varjuküljeks.

„Roheline päevaraamat” on Müürilehe rubriik, kust saab lugeda ökofeminist Maris Pedaja isiklikumat laadi mõtisklusi õhus olevatest suurtest keskkonnateemadest.

Maia Tammjärv kirjutab Müürilehe sünnipäevafestivalil esineva Andri Snær Magnasoni raamatust „Ajast ja veest. Jutustus tulevikust”.

Ajakirjandus ei saa jätkata süüdimatult tulevikust rääkimist, justkui seal ei terendaks keskkonna- ja kliimakriis. Ei piisa sellest, kui neid teemasid käsitletakse erisaadetes või lehelisades. Meedia keskpõrand peab muutuma.