Müürileht

Miks inimesed panevad oma kappi just selliseid asju, nagu nad panevad? Kui tihti uusi asukaid kappi – ja kapist välja – kolib? Kuidas asjad kapis aja jooksul oma nägu ja tegu muudavad? Oma riidekapi ust paotavad bändi The Boondocks liikmed Romet Mägar ja Villem Sarapuu.

Parandamiskogukonnad, modulaarsed tooted, hüperkulutamine. Kujutame nende kolme märksõna varal korraks ette tulevikustsenaariumit, kus kaaskodanike silmis on ihaldusväärne tarbeesemete „lõpuni” kasutamine.

Millise pildi maalib keskkonnateemadest Eesti meedia? Tuleb välja, et nii teemade valik kui ka nende käsitlemislaad jätab kõvasti soovida.

Inimese jaoks võib linnaloodus olla ühelt poolt midagi võõrast ja seega alistamist vajavat, aga teisalt hoopis midagi väärtuslikku. Üsna sarnane on lugu lindudega linna tehismaastikul – ka neile võib inimese loodu kujutada nii ohtu kui ka hindamatut ressurssi.

Plastjäätmetega tegelemiseks ei eksisteeri täna keskkonnasõbralikku lahendust. Tarbijatele mantrana korratav soovitus plastjäätmeid sorteerida ja ümber töödelda on kõige laiaulatuslikum rohepesu.

Kõige paremini saab saabuvaks ühiskondlikuks kollapsiks valmistuda, kui võtta juba täna oma elustiili keskseks motoks loobumine.

Kui tavapäraselt puhkuselt kaasa võetud päevitus kipub tuhmuma ja suveniirid riiulil tolmu koguma, siis eriolukorra põhjustatud „puhkuse” õppetunnid ja uued harjumused võiksid jääda püsima.

Olles kasvanud üles mõnisada meetrit festivalipaigana tuntud Intsikurmu metsapargist, on metsas viibimine olnud lapsest saati osa mu elust. See on ilmselt üks põhjus, miks minu jaoks on tähtis teadvustada, milleks me oma loodusvara kasutame.

Leedu ettevõte Grigeo, kes juhtis aasta alguses teadlikult reovett Kura lahte, müüb oma tooteid nüüd Eestis supersoodsa hinnaga. Nii on lahkunud poest Grigeo tualettpaberiga ka muidu keskkonna- teadlikud inimesed. Just seepärast ei saa toodetega kaasnevate keskkondlike ja sotsiaalsete riskide hindamist jätta ebapiisava teabe korral tarbijate õlgadele.

Peale igavikuna tunduvat sotsiaalset distantseerumist on selge, et koroonaviirus on muutnud püsivalt meie kõigi maailma. Seoses sellega on ehk paslik heita pilk sellele, kuidas viirused on varemgi maailma muutnud.

„Me kõik oleme šokeeritud, tahame tagasi normaalsust ja majanduskasvu”. Kindlasti olete kohanud taolisi mõtteavaldusi eriolukorra esimese kuu järel sagedasti nii teles, raadios, lehes, sotsiaalmeedias – võib-olla ka iseenda huultel. Millistele andmetele need väited tuginevad? Minu käest ei ole näiteks keegi küsinud…

Lastesaamise keskkonnamõju üle arutamine on nii mõneski seltskonnas endiselt tabu, ent ajal, mil nooremad põlvkonnad juba ise häälekalt elamisväärset planeeti nõuavad, on see siiski igati kohane teemapüstitus.