Müürileht

Hoiatus: see siin pole mingi arvustus ega asi. „Ära unusta, et arvustamine on teritatud intellekti töö,” vahendab Priimägi oma raamatus Juhan Sütiste sõnu.

Maarja Pärtna luulekogu räägib meie pea kohal kõlkuvast paneelist, mis meid ühel hetkel lömastab – kliimamuutusest.

Pärnitsa lühiromaanis või jutustuses on kokku neli omamoodi värvikat peategelast: paranoiline skisofreenik, „nõiasaates” osaleja ja keegi unehäiretega valgekrae, lõpuks veel ka teadlane, kes seletab nii tegelastele kui ka lugejale, mis ja kuidas.

Kaisa Maria Ling luuletab sellest, mis ootab naisi ees, kui kätte jõuab menopaus. Esmakordselt luulerubriigi ajaloos on read ka viisistatud – lauljaks Kaisa Maria Ling ise ning kitarril Vilho Meier.

Interdistsiplinaarne festival Hullunud Tartu tähistab 14.–15. novembril Tartu Kirjanduse Majas oma juubelit. Laia valiku väliskülaliste hulgast leiame ka norra kirjaniku Hilde Susan Jægtnesi.

Kuidas valmistada spiikrit ehk Henn Põlluaasa ja toidu kokkupuutest luuletab Jaan Pehk.

Kevadel Prima Vista kirjandusfestivalil esinenud Zena Edwardsi kliimaluule.

Kas Eda Ahi on esmajoones diplomaadist (noor) (nais)luuletaja, auhinnatud kirjanik, kobakäplusega leppiv värske lapsevanem või loomepiinadeta tõlkija?

Andres Aule mahult väike, kuid sisult sugugi mitte õhuke luuleraamat „Valge hajub ridade vahel” paistab silma stiilse mustvalge kaanekujunduse ning paraku ka skandaalse ajalooga.

Igavusest ja kadedusest luuletab Vootele Ruusmaa.

1979. aastal ilmus inglise keeles helilooja Dmitri Dmitrijevitš Šostakovitši (1906–1975) biograafia, mille pani kirja vene musikoloog Solomon Volkov (snd 1944), kelle raamatu tõelevastavuse on hilisemad uurijad kõvasti kahtluse alla seadnud.

Linnafestivali UIT meeskond otsis välja mõned mõned toredad, jaburad ja loodetavasti fantaasiat käivitavad vanad fotod Tartust ning edastas need erinevatele kirjutajatele.