Müürileht

On emadepäevaeelne vihmane laupäev. Tõmban end tugitoolis mõnusasti kerra ja asun Jean-Claude Mourlevat’ „Ookeani kutset” lugema. Tegelikult hüppan pea ees tundmatusse vette.

Eesti ja teiste maade eksperimentaalkirjandust välja andev kirjastus ;paranoia esitleb sel nädalal oma kuuendat trükist – Tartu psühhedeelseks geeniuseks tituleeritud Psaiko uut raamatut „PSAIKO”. Esitlused toimuvad kolmes linnas: Tallinnas, Pärnus ja Tartus vastavalt täna, homme ja ülehomme. Raamatuesitlused toimuvad etenduste vormis, kus peaosas on Kanada trubaduur Dora Bleu.

Andrus Kivirähkile anti eile õhtul üle Prantsuse fantaasiakirjanduse auhind „Le Grand Prix de l’Imaginaire” parima välismaise romaani kategoorias. Kivirähk sai auhinna oma romaani „Mees, kes teadis ussisõnu” eest, mis on olnud Prantsusmaal erakordselt menukas alates selle ilmumisest möödunud aasta algul.

Edvin Aedma, kel käesolevaks ilmunud eestikeelne novellikogu „Inimene ja draakon” (2007) ning ingliskeelne „The Lost Switch” (2010), kogub hetkel Hooandja ühisrahastusplatvormi vahendusel toetust kolmanda proosakogu „Maagiline reaalsus” trükkimiseks. Kuna kirjastamisvaldkonnas on Hooandja tüüpi lahendused pigem erandiks, sai uuritud, mis ajendas Kultuurkapitali asemel kirjastamist just sellisel viisil ette võtma.

Kontserdisarja HELIjaKEEL teise hooaja viimasel kontserdil on fookuses eesti helilooja Timo Steineri ja nigeeria kirjaniku Ben Okri looming. Kontserdiõhtud pealkirjaga „Elu saade” toimuvad 31. mail kell 20.30 Tallinnas Hopneri Majas ning 2. juunil kell 19.00 Tartu Ülikooli aulas.

taas/kord ma sünnin uuesti/ paplilõhnaste kirikukellade löökides/ siinsamas tartu toomemäel

Pärast põhjalikku tutvumist viimase paari aasta jooksul ilmunud noorte autorite loominguga valis Eesti PENi juhatus Tartu Ülikoolis õigusteadust õppiva Silvia Urgase Eesti nominendiks 2014. aasta PEN International New Voices Awardile.

Eile allkirjastasid Brüsselis Eesti, Läti ja Leedu kultuuriministrid memorandumi, millega Balti riigid lubavad ühiselt edendada omavahelist koostööd edukaks osalemiseks fookusmaadena 2018. aasta Londoni raamatumessil.

Tundub, nagu tuleks autori jaoks identiteediküsimus kuskilt väljastpoolt ja see on oluline tema jaoks vaid sellepärast, et too väljapoolne ootab mingisugust vastust.

Külgetõmbejõud, mis Eda Ahi viimase luulekogu „Gravitatsioon” poole veab, ei ole hingemattev või sõnatuks tegev, ometi loen seda juba kaheksandat korda ning iga lugemiskorraga koorub tuuma ümbert lahti uus kiht lehtkulda.

Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Alatskivi vallas Rupsi külas. Paik asub vaid kolme-nelja kilomeetri kaugusel Peipsi järvest. Kodukoha kant peegeldub ka tema loomingus.

Liivi „Ääremärkused” on arutlevat laadi kirjutis, mis on kirjutatud tema elu viimastel aastatel. Varasemad uurijad osutavad üksmeelselt, et see tekst pärineb usutavasti 1910. aastast, vähemalt ei saa see olla kirjutatud varem.