Müürileht

Homme, 21. märtsil saab Andrus Kivirähki romaani „Mees, kes teadis ussisõnu” prantsuskeelse tõlke teostanud Jean Pierre Minaudier frankofoonide tõlkeauhinna „Les mots d’Or de la francophonie”.

Mika Waltari selts Soomes kutsus eile, 19. märtsil 2014 toimunud aastakoosolekul seltsi auliikmeks Eesti tõlkija Piret Saluri.

P. I. Filimonovi postmodernistliku võttestikuga romaanil „Thálassa! Thálassa!” on ühisjooni kolme olulise slaavi autori loominguliste käekirjadega.

Debüütluulekogu „Mullikile” autor jõuab tegeleda kirjanduse kõrvalt ka muusikaga. Mis on memeetiline vastutus? Mis teeb muusikust kunstniku? Mõlgutasime mõtteid keele, kirjanduse ja heliloomingu teemadel.

Veebruari alguses Tartus kirjanike liidu keldris avatud kultuuribaar Arhiiv korraldab igal teisel laupäeval kirjandusviktoriine. Eesmärgiks on pakkuda inimestele kultuurset meelelahutust, milles oleks lisaks ka väike võistlusmoment ning võimalus oma teadmisi proovile panna. Nii viktoriinide korraldamise kui ka kultuuribaari avamise idee algatajateks on Villem Varik ning Juhan Kari.

Tõnis Vilu luuleraamat kutsub kogemata riiuli äärde sattunud inimese end lugema. Ta meelitab meid võluvalt oma isiklikku päikeseriiki.

Sirbi uus kirjandustoimetaja soovib ilmuvaid käsitlusi žanriliselt ja temaatiliselt laiendada ning kirjanduskülgi seejuures ka ühtsemaks muuta.

Kontserdisari HELIjaKEEL eesti autorite heli- ja sõnakunstist võtab oma teise hooaja järgmise kontserdi fookusse helilooja Andrei Volkonski ja poetess Helvi Jürissoni loomingu.

Kirjandusauhinnale „Esimene samm” oodatakse kandideerima kõiki autoreid oma ilukirjanduslike debüüttekstidega, mis on trükiajakirjanduses avaldamist leidnud 2013. aasta jooksul.

Müürileht avaldab Fingleri blogis esmailmunud intervjuu Henry Kõrvitsa aka Genkaga, kes rääkis oma lemmikkirjanikest ja -žanritest. Juttu tuli aga ka hiphopist ning Tujurikkuja sketšist „Kaunis Maa 2”.

„Sada luuletust, sada luuletajat” („Hyakunin isshu”) on väike luuleantoloogia, mille koostas tuntud luuletaja ja luuleteoreetik Fujiwara Teika (1162-1241) 13. sajandi alguses. Raamatu on klassikalisest jaapani keelest tõlkinud ja kommenteerinud Alari Allik.

Peter Sragher, üks veebruaris Rumeenias ilmuva tänapäeva eesti luule antoloogia toimetajatest ning Hullunud Tartu festivali värvikamatest väliskülalistest, kirjutab ja tõlgib mitmes keeles, kuid on luuletajana sellele vaatamata peamiselt vaikuseusku.