Müürileht

Tartu Linnaraamatukogu tähistab sel kevadel väärikat 100. sünniaastapäeva. Müürileht küsitles sel puhul seitset kultuuritundjat tartlast, et uurida, millised on nende seisukohad olulisemates raamatukogusid puudutavates küsimustes. Vastab Evelin Arust.

Tartu Linnaraamatukogu tähistab sel kevadel väärikat 100. sünniaastapäeva. Müürileht küsitles sel puhul seitset kultuuritundjat tartlast, et uurida, millised on nende seisukohad olulisemates raamatukogusid puudutavates küsimustes. Vastab Mihkel Kunnus.

Tartu Linnaraamatukogu tähistab sel kevadel väärikat 100. sünniaastapäeva. Müürileht küsitles sel puhul seitset kultuuritundjat tartlast, et uurida, millised on nende seisukohad olulisemates raamatukogusid puudutavates küsimustes. Vastab Carolina Pihelgas.

Tartu Linnaraamatukogu tähistab sel kevadel väärikat 100. sünniaastapäeva. Müürileht küsitles sel puhul seitset kultuuritundjat tartlast, et uurida, millised on nende seisukohad olulisemates raamatukogusid puudutavates küsimustes. Vastab Kaspar Jassa.

Mart Siilivask ja Tõnis Kimmel „Jalutaja teejuht. Tartu I. Südalinn ja Toometagune”. Naiivkevadiselt võimalikest Tartutest

„Tartu ilukirjanduses” on Tartu Linnaraamatukogu kirjandus- ja kultuurilooline veebiprojekt. Töörühma eestkõneleja Ülo Treikelder tutvustab veebiprojekti valmimislugu.

Tartu Linnaraamatukogu tähistab sel kevadel väärikat 100. sünniaastapäeva. Müürileht küsitles sel puhul seitset kultuuritundjat tartlast, et uurida, millised on nende seisukohad olulisemates raamatukogusid puudutavates küsimustes. Vastab Sven Vabar.

Kirjanik ja teoloog Meelis Friedenthal tutvustab linnulennult raamatukogude ajalugu ning lugemispraktikate muutumist.

Soome luuletaja ja helikunstnik Juha Rautio heidab valgust eesti luule retseptsioonile Soomes, räägib endale seatud loomingulistest väljakutsetest ja paarist põnevast möödunud kunstiprojektist

Kiltmaine lava voore harjakul, mille üle too tee vööndus, avas voorirahvale sobiva väljaku laagerdamiseks. Sinna oli tekkinud tuleasemeid ja muldurbeid. Eeslid olid pudendanud sõnnikut päikesepleekele ja inimesed mesistanud selle pinda oma kullapanustega. (lk 5) Saage tuttavaks – Karl Rumori romaan „Krutsifiks”, meistriteos eikuhugi viivast ekstaasist.

Karmen Otu arvustab Urmas Vadi viimatist romaani „Tagasi Eestisse”, milles tegelikkus ja fiktsioon on lootusetult segamini läinud.

Betti Tamm on kirjutanud hirmsa õuduka, mis on vastikult reaalne. Maniakkide Tänava ulmekogumik on eripärane seetõttu, et kõik lood loovad ühismaailma, mis on Eestiga kitsamalt või laiemalt seotud. Jaan Mikweldt on aga kirjutanud toreda suvitusromaani sellest, kuidas päranduseks saadud maamaja peavad jagama kaks särtsakat poolõde, kes varem teineteisest vaid kuulnud.