Müürileht

Kuumal kuurortsaarel lõõgastuvad ema ja poeg, kes seni olid lahutamatud. Ulman neid kauaks aga käest kinni hoidma ei jäta.

Kesk peadpööritavaid kilovatt-tunni hindasid jagab Vootele Ruusmaa oma ridu elektri aadressil.

Miks on utoopiline kujutlusvõime inimkonnale vajalik ja kuidas kajastada keskkonnateemasid ilukirjanduses? Kuidas saaksid meid inspireerida eluilmakaitsevägi ja külaraha?

Sepperi tekstid poetavad lugeja suveromantilise melanhoolia keskele.

Patu ja õndsuse vahealasid künnab juuninumbris üles Hebo Rahman.

Suvi on Maarjamaal lühike ja seda enam on tähtis, et puhkuseks saaks valitud õige lektüür! Kuidas aga orienteeruda uuema kirjanduse valikus? Kas proovida uisapäisa ja huupi, kas näkkab, või teha valikuid teadlikult ja sihipäraselt, täpsemalt oma sodiaagimärgi järgi?

Andrus Kasemaa ei muretse, kui hambad koledaks on läinud, sest kole on ka riik, odavad riided ja hinnad.

Sellest, milline on luule roll kriisiaegadel – praeguses või kunagises sõjas. Lisaks muule on luule ju ka võimas ajamasin. (Luule)päevaraamatus paigutatakse ajamasinasse Marie Underi „Päälekaebamine”.

Prima Vista kirjandusfestivalil esitletakse peagi raamatut „The Repeater Book of Heroism”, mille koostaja ja kaasautoriga võtsime põgusalt jutuks tänapäevased visioonid kangelaslikkusest.

Aprillinumbri luuletustes sõnastatakse killustunud tõed ja ajastuülene karje.

Ebatavalisel ja võrgutaval moel põimuvad „Lenini valsi” lehekülgedel vägivald ja poeesia, robustne tänavakeel ning mustlasromansside lääge romantika.

Igas raamatupoes müüakse teatavasti (muu hulgas) ka raamatuid, aga nendeni jõudmiseks tuleb tihti liiga palju energiat kulutada. Õnneks leiduvad mõned sellisedki kauplused, kus esil ongi raamatud ja kõik muu – kui seda üldse on – on kõrvaline.