Müürileht

4. juulil asuvad üheksa modelli Tallinna lennujaamast 100-kilomeetrisele teekonnale Pariisi külla Lääne-Virumaal, mis kulmineerub 8. juulil lõppvaatusega Pariisi küla ratsamaneežis. Mania Grandiosa idee taga seisavad moekunstnikud Karl Joonas Alamaa ja Lisette Sivard, kes rääkisid, mis tõukas neid looma maailma pikimat moelava.

Tänapäevane küünekunst on saavutanud uued mõõtmed nii populaarsuse kui ka fantaasia seisukohalt – soovi korral saab ehtida enda käsi näiteks merihobude, murukatte või miniversioonidega eri esemetest.

Kui sageli on disain koormatud ideega ilust, siis parimal juhul vahendab see meile muutusi nii mõtlemises, arusaamades kui ka tähendustes, aidates kaasa probleemide lahendamisele.

„Stuudios” on Müürilehe rubriik, mis vaatleb ühe päeva vältel loomeinimeste tööd, paotades ust nende harjumuspärasesse töökeskkonda, milline see ka poleks ja kus see ka ei asuks. Sel korral külastasime ehtekunstnik Darja Popolitova vanalinna müüride vahele peidetud stuudioruumi.

17. juunil toimub Põhjala pruulikojas ja klubis HALL ERKI Moeshow, kus on võimalik näha neljateistkümne noore moekunstniku loomingut. Uurisime neist kolmelt, mis on olnud nende kollektsioonide tõukejõuks.

Aeglase mõtteviisi väärtustamine on sündinud taipamisest, et ressursid saavad ükskord otsa ja see on meie kujundada, millal see hetk saabub. Nii peame ka ümber mõtestama harjumuse „kiiresti, kohe ja odavalt”.

Kirjatüüpidesse, mis vaatavad meile vastu tänavasiltidelt, raamatutest või suveniiridelt, ei pruugi tavavaataja põhjalikult süvenedagi, kuid nende sünni taga on enamasti kaalutletud tööprotsess. Mis on tänapäeva fondiloome eripärad ja mis eristab Eesti kirjakunsti muu maailma omast?

Hiljuti Tallinn Fashion Weeki tabanud kevadtormi valguses arutleb moekunstnik Karl Joonas Alamaa päevakommentaaris selle üle, milline on kohaliku moevaldkonna kasvulava ja tugivõrk noorte moeloojate jaoks.

Sel sügisel andis EKA Kirjastus välja hollandi disaineri ja teoreetiku Marjanne van Helverti koostatud raamatu „Vastutustundlik ese. Disainiideoloogia ajalugu tuleviku tarbeks” eestinduse. Vestlusringis, mida juhtis kuraator Sandra Nuut, rääkisid raamatust ja vastutustundest trükise kujundaja Ott Kagovere, tõlkija Keiu Krikmann ja disainer Hannes Praks.

Ajastul, mil graafilise disaini programmid on kättesaadavad peaaegu kõigile, näeme iga päev muljetavaldavaid teoseid. Siirama sideme loomise praktika nõuab aga teistsuguseid tööriistu ja valikuid.

21. septembril toimub Uue Loomingu Majas rõivadisainietendus „D_O_M ehk Disain” on moes, kus näitavad sel korral oma loomingut Kelpman Textile, Lilli Jahilo ja viiest kunstnikust koosnev loominguline kollektiiv Sorcerer. Uurisime Sorcererilt, millega nad meie viimasest kohtumisest alates tegelenud on.

Graafiline disain on tihedalt seotud arvutitehnoloogiaga, kuid üha enam otsivad disainerid töötamiseks ka alternatiivseid meetodeid ja meediume.