Müürileht

Elame küllaltki veidral ajal. Tsiteerides David Lynchi: „...kui armastad absurditeatrit, on elamiseks imeline aeg.“

„Stuudios” on Müürilehe rubriik, mis vaatleb ühe päeva vältel loomeinimeste tööd, paotades ust nende harjumuspärasesse töökeskkonda, milline see ka poleks ja kus see ka ei asuks. Seekord käisime külas Sundance’ile põrutaval animaatoril Liisi Grünbergil.

Milliseid vaimse tervise probleeme on kujutatud eesti autorianimatsioonis, kui vaadata neid läbi psühholoogilise prisma?

„Antipolis” kasutab küll nutikalt ära tänapäevase tehnoloogia pakutavaid võimalusi, kuid jääb ideetasandil lahjaks

Sander Joone eesti animatsioonile omasest absurdihuumorist küllastunud lühifilm „Sierra” on jõudnud pärast edukat festivalituuri lõpuks ka Eesti publiku ette. Film kulgeb mööda hoogsat ja kurvilist rada, mille jooksul lubatakse endale ka paar teeäärset peatust, et taastuda peadpööritavatest visuaalidest.

Liikuvat graafikat võib pidada silmatorkavamaks ja tähelepanu nõudvamaks loo või sõnumi esitamise viisiks kui seda on staatiline visuaal või tekst. Kuid kes kasutavad liikuvat graafikat, kelle hääli võimendatakse ning kelle hääled ja lood jäetakse kõrvale?

Animafilm kannab endast sümbolismi ning sümbolitega ümberkäimise tagajärgede eest vastutavad eelkõige inimesed ise, tuletab Mait Laas meelde Nukufilmi õnnitluskirjas.

Animaenigma looja Terje Henk palus animahuvilistel ja -tegijatel avaldada oma mõtteid augusti lõpus Haapsalus ööseansil linastuvate filmide kohta ning pakkuda välja üks teine film, mis nähtud animatsiooniga seostub.

Juba gooti käsikirjade illustratsioonidel võitlesid rüütlid tigudega, kes sobisid hästi poliitilisi vastaseid halvustama. Tehnoloogia arenguga jõudsid loomtegelased ka animafilmidesse, sümboliseerides nii võimuvahekordasid kui ka edastades ühiskonnakriitikat ja propagandat.

Homsest, 20. aprillist kuni 24. aprillini jookseb Sõpruses ning Tartu Elektriteatris animatsioonižanri klassiku Hayao Miyazaki retrospektiiv. Ave Taavet teeb ülevaate vanameistri loomingust.

Jaagup Metsalu on Tallinna vanalinnas pesitseva animatsioonistuudio BOP (Birds of Paradise) üks tegijatest. Lisaks töötab EKA-s õppinud animaator Joonisfilmis „Lotte” uue täispika filmi peal. Varasemalt on Jaagup teinud kaks koolifilmi – melanhoolse armastusanimatsiooni „69 aastat armastust” ja nukufilmi „Adam”.

„Tänapäeva probleem on selles, et nii Facebook kui teisedki vahendid, mille kaudu saab kiiresti oma arvamust avaldada, tekitavad tunde, et oled seotud ja kaasatud. Ma ei usu seda. Me peame leidma viisi, mis aitaks inimestel olla avatud ja aru saada, et kõik ei asetu skaalale meeldib või ei meeldi,” mõtiskleb tunnustatud Portugali animaator Pedro Serrazina ühel vihmasel Lissaboni pärastlõunal.