Müürileht

„Antipolis” kasutab küll nutikalt ära tänapäevase tehnoloogia pakutavaid võimalusi, kuid jääb ideetasandil lahjaks

Inimestest, kes ütlevad vanglast välja saades „näeme”, mitte „head aega”.

Konkursi võitjate valimisel said otsustavaks filmi kontekstualiseerimine, kaasakiskuv kirjutamisstiil ning värske ja mitmekülgne analüüs.

Anna Hintsi lugu on lugu metsikust lapsest tundlikuks loovjõuks kasvamisest. Vestleme režissööriga alusasjadest: tema otsusest paraneda, väega kontakti loomisest, armastusest ja intuitsiooni usaldamisest kunstis.

Esimene kiht: Estonian dream. Teine kiht: valult vaikuse mahakoorimine.

Müürileht kuulutab välja selleaastase noorte filmikriitikute konkursi. Ootame lühiarvustusi naisrežissööride filmidele, olgu siis tegemist psühholoogilise trilleri, romantilise komöödia, animatsiooni, dokumentaali või muuga.

Levila viis 2020. aasta sügisel ellu projekti, mille käigus kunstnik ja režissöör Hanna Samoson rändas jalgsi läbi tulevase Rail Balticu trassi, keha külge kinnitatud GoPro kaamera ja nutitelefon.

73. Berliini filmifestival tõi kinoekraanidele muu hulgas nii purustatud tankid kui ka Iraani traumad, vahuveiniklaaside ja punaste vaipade vahele mahtusid ka meeleavaldused ja poliitilised grafitid linnapildis.

Me kõik oleme näinud oma elus haifilmi vähemalt kaks korda: esimest ja viimast. Millega tegelevad inimesed, kes on julgenud selle piiri ületada, ja milliseid filosoofilisi vahendeid nende mõistmiseks kasutada?

Vastus: nad on kõik justkui eksinud ja tahaksid oma koha leida. Ideaalseid maailmu ei eksisteeri, kuid neid saab välja mõelda ja siis filmides kujutada.

Enne kui hipodroom mattub unustuste tolmu (ja uusarenduse) alla, korjati sealse kogukonna sünergia viie aasta jooksul kokku ja talletati dokumentaalfilmi vormi. Mis keelt räägib tulemus?

Filmifestivalist maksimumi võtmiseks tuli ohverdada unetunde, isiklikke maitse-eelistusi ja väärtusi.