Müürileht

„Vaga vesi” jutustab kahest täiesti erinevast perekonnast Jaapani väikesaarel, teineteisega seotuse tundmisest ilma füüsilise lähedaloluta.

Perifeerseid kinoelamusi saab nautida sel suvel juunist augustini, Müürileht toob lugejateni kolm nostalgilis-eskapistlikku kohalikku filmifestivali Eestimaa roheluses.

Kate’i ja Geoffi nelikümmend viis aastat kestnud idüllilisse abiellu lööb kiilu salapärane kiri, milles teatatakse, et mägedest on üles leitud Geoffi 1962. aastal kadunuks jäänud kihlatu Katja külmunud surnukeha. Filmis „45 aastat” kujuneb esimese armastuse ülessulamisest metafoor, mis paneb abikaasade jaoks käest libisema koosveedetud pikkade aastate tähenduse.

Täna, 2. juunil antakse 55. Krakovi rahvusvahelise filmifestivali raames pidulikul tseremoonial Priit Pärnale üle Draakonite Draakoni auhind. Pärnale läheb auhind tema silmapaistva panuse eest filmikunsti, eriti aga animatsiooni arendamisel ning väljapaistva pedagoogilise töö eest.

Eesti Filmi Instituut (EFI) ja Kultuurkapital koostöös Eesti Rahvusringhäälingu, Kanal 2 ja TV3ga valisid välja kolm tootmisesse minevat madalaeelarvelist mängufilmi.

Hipiliikumisel, mis haaras sadu tuhandeid noori inimesi Läänes, oli suur mõju ka teisel pool raudset eesriiet. Nõukogude süsteemis lõid värvikad kunstnikud, muusikud, veidrikud, hulkurid ning teised pikajuukselised vabahinged oma underground-Süsteemi, mis ühendas neid, kes uskusid rahusse, armastusse ja vabadusse. Nüüd on Nõukogude võimu vastukarva silitanud hipiliikumisest sündimas ka dokfilm.

Puškini ajast saadik on Venemaal pidevalt tegeletud Suure Poeedi ja Kirjaniku jahiga. Kui tõmmata siin paralleel filmimaailmaga, oleks ilmselt Aleksandr Sokurov ainuke, kes hetkel tegutsevatest vene filmitegijatest Suure Režissööri aunimetusele pretendeerida saab. Sokurovi kahest peagi Tartu Elektriteatris linastuvast filmist „Faust” ja „Aleksandra” kirjutab Ivan Lavrentjev.

Kaks aastat tagasi korraldas Peipsi-äärne kunstimaja ambulARToorium koos kamba entusiastidest vabatahtlikega esmakordselt filmipeo, mis osutus ootamatult menukaks. Üritusel vennastusid sibulakasvatajatest ja kalameestest külaelanikud kaugemalt saabunud boheemliku seltskonnaga. Nüüd on korraldajad võtnud nõuks üritust korrata: sündida tahavad järjekorras teised Vene Filmi Päevad.

Möödunud laupäeval, 16. mail sõlmiti Cannes’i filmifestivalil Eesti, Läti ja Leedu filmiinstituutide vaheline vastastikuse koostöö leping. Lepingu allkirjastasid Eesti Filmi Instituudi juhataja Edith Sepp, Läti Rahvusliku Filmikeskuse juhataja Dita Rietuma ja Leedu Filmikeskuse juhataja Rolandas Kvietkauskas.

21.–26. maini toimub Peterburis Eesti filminädal, kus kohalikule kinopublikule näidatakse uuemaid eesti mängufilme.

19. mail kell 18.00 saab Tallinnas Kinomajas vaadata Airi Kasera 1998. aasta dokumentaalfilmi „Armastuse poeem”. Film linastub Kinomaja Eesti filmi teisipäevade sarja raames ning on tasuta.

Kinotripp viib sel korral Peterburi, kus näilise valikukülluse keskel rullub lahti tõeline jaht mittevenekeelsele kinole, millel oleks säilinud originaalheli.