Müürileht

Eesti Filmiajakirjanike Ühing (EFÜ) nimetas Aasta Filmiks 2014 Martti Helde ajaloolise filmi „Risttuules”, mida pärjati 2000 euro ning Neitsi Maali pronkskujuga.

Ma ei ürita siinkohal ironiseerida ega trivialiseerida, aga viis, kuidas „Nullpunktis” keskkooli kujutatakse, muudab minu jaoks raskeks loo või tegelastega samastuda – kõik tundub liiga korrastatud ja stiliseeritud, isegi steriilne.

Eesti Filmiajakirjanike Ühing (EFÜ) kuulutab 6. jaanuaril kell 15.00 kinos Sõprus pidulikult välja Aasta Filmi, mida pärjatakse rahalise auhinna ning Neitsi Maali pronkskujuga. Filmiajakirjanike Ühingu liikmed esitasid auhinnale kokku 12 kodumaist filmi erinevatest žanritest, pingerea alusel kujunes välja viis nominenti.

Ajakiri Variety valis äsja välja kümne lavastajat, kel tasuks 2015. aastal silm peal hoida. Nimekirja jõudis lausa neli PÖFFil linastunud filmide autorit. Nende seas Justin Benson ja Aaron Moorhead, kes kogunud pea ühehäälselt kiitvaid arvustusi oma kahe žanreidpõimiva ja konventsiooneeirava filmi eest. Andrei Liimets vestles Ameerika iseseisva kino tulevikutähtedega noore filmitegija elust, Pimedatest Öödest ning USA filmi hetkeseisust.

Aasta viimane „Kinotripp” viib kinopõuasele maale, kus on aga küllaga armastust vana kooli tehnikate, käsitöö ja igasuguste festivalide vastu.

Telekanal FX, mis on olnud koduks mitmetele antikangelastele, nende seas ka Vic Mackeyle ning Jax Tellerile, viib vaataja seekord telesarja „Tyrant” vahendusel Lähis-Idas asuvasse fiktiivsesse riiki nimega Abbudin, mis on paiskumas araabia kevadet meenutavatesse pöörastesse sündmustesse.

Kinodesse jõudis Moonika Siimetsa lühikomöödia „Roosa kampsun”, mis läbi naerutava, ent kriitilise kõverpeelgi küsib, miks hullutas Eesti ühiskonda tänavu enim geiteema.

Richard Linklateri värskeim film „Poisipõli” on tõeline kannatlikkuse triumf üha kiiremaid tuure võtvas maailmas.

„Noor ja imeline T.S. Spivet” on seiklusfilm, mis jätkab Jean-Pierre Jeunet’ sentimentaalsusliinil aurupungi esteetika vastu.

Pühapäeval lõppenud 18. Pimedate Ööde Filmifestival kogus eelmise aastaga sarnaselt enam kui 77 000 külastust, sealhulgas rekordarvu nimekaid väliskülalisi. Kokku näidati tänavusel festivalil ümmarguselt 700 filmi, millest 265 olid täispikad. PÖFF toimus tänavu Tallinnas, Viimsis, Tartus, Pärnus, Narvas ja Jõhvis – 11 kino 20 erinevas saalis.

„Head ööd, emme” on oma jõulise perepsühholoogia juures kõike muud, kui film nõrganärvilistele. Kui ta ei püsiks suures osas nii võikalt usutavuse piiril, võiks ta lausa puhta õudusfilmi alla liigitada. Olge hoiatatud, et siia jagub äärmiselt šokeerivaid piinamiskaadreid. „Ei!” protesteeris naisterahvas minu taga kinos nii mõnegi stseeni eel ning ajal.

Veneetsia filmifestivali peaauhind on olnud kiitustemäe kõrgeimaks tipuks, kuid vapustavalt pealkirjastatud „Tuvi istus oksal ja mõtles eksistentsi üle” pole siiski kindlasti kõigi tass teed. Tragikoomika Bergmaniks ristitud Anderssoni maailm on rõhutatult kõle, täis kaameid ilmeid, krüptiliselt nappe mõttevahetusi ning pikki napilt sisustatud interjöörides filmitud, kuid ülidetailselt komponeeritud stseene.