Müürileht

Naistepäeva puhul teeb Müürileht tagasivaate „Nümfomaanile”, mis üritab seksi ja naiselikkust arvujadadele ja kalapüügile taandada, aga jookseb lõppkokkuvõttes enda püstitatud lati alt ise läbi.

Teisipäeval, 11. märtsil näitab kino Sõprus oma Autorikino sarja raames hinnatud Iraani režissööri Abbas Kiarostami filmi „Tuul kannab meid” („The Wind Will Carry Us”). Film võitis aastal 1999. Veneetsia filmifestivalil nii kriitikute kui žürii eripreemia ning kandideeris ka Kuldlõvile.

Ühel päeval saabub keskklassi kuuluva hollandi perekonna uksele räpane tegelane, kes tutvustab ennast vale nime all Anton Breskensina. Võõras väidab, et tunneb pereema Marinat ning soovib minna pesema. Just nimelt vanni, ei midagi muud! Loomulikult ei tekita see naises ega tema abikaasas just kõige meeldivamaid emotsioone ning Borgmani esimene kohtumine oma ohvritega möödub negatiivselt.

Enne Dogme 95 avangardset filmiliikumist, pseudopornot ja natsinaljasid lavastas Lars von Trier Taani televisioonile neljaosalise sarja, mille seepiatoonides grotesksuses segati kokku üks osa Lynchi ja üks osa haigladraamat. „Kuningriigis” kohtus arstiteadus kummitustega ja von Trier ekspluateeris seda tuttavat vastandust rõõmuga, irvitades lõppkaadrites, et pole „head ilma halvata”.

Kumu Dokumentaali kolmapäevastel filmiõhtutel linastuvad märtsis maineka Griersoni preemia pälvinud tõsielufilmid.

3.–8. märtsil toimuv feministlik kultuurifestival Ladyfest Tallinn pakub osalejatele praktilisi töötube, etendusi, kontserte ja kinos Artis toimuvat filmiprogrammi, kus linastuvad vaid naisrežissööride teosed.

Üksindusest kirjutada on lihtne, kuid seda täispika filmina näidata on hoopis teistsugune väljakutse. Ometigi on Éric Rohmer sellega filmis „Roheline kiir” suurepäraselt hakkama saanud.

Kui Pauline mere äärde jõudis, olid teised juba seilama läinud. Kündsid mööda kirelaineid, otsides sadamat või lahesoppi, kuhu ankur hiivata.

Oscarite gala märgib filmimaailma majandusaasta lõppu. Ameerika Filmikunsti ja –teaduste Akadeemia liikmed revideerivad möödunud aasta vilju ja jagavad viimase 12 kuu parimatest parimatele filmidele välja auhindu. Ükski õlekõrs ei jää haaramata või film vaatamata, püüdes tabada tõelisi meistriteoseid. Või vähemalt nii tahetakse inimesi arvama panna.

„Markiis di O” puhul on tegu ekraniseeringuga selle puhtaimal kujul — see on üdini literaarne film, mis ei püüdle oma pildikeelega eriomase filmilikkuse poole.

Kriitikute ja publiku sooja vastuvõtu pälvinud ning Éric Rohmerile rahvusvahelise tuntuse toonud „Minu öö Maudi juures” jutustab pealtnäha lihtsa, ent süüvides üsna keeruka armukolmnurga loo, mille keskmes on põhimõtete ja elu keerdkäikude põrkumine, mida raamistab abielu ja religiooni temaatika.

Mängufilmide „Need vanad armastuskirjad” (1992) režissööril ja „Georgi” (2007) stsenaristil, legendaarsel filmimehel Mati Põldrel (s. 1936) on valminud dokumentaalfilm „Koguja”.