Müürileht

„Stuudios” on Müürilehe rubriik, mis vaatleb ühe päeva vältel loomeinimeste tööd, paotades ust nende harjumuspärasesse töökeskkonda, milline see ka poleks ja kus see ka ei asuks. Seekord külastame filosoofi ja muusiku Roomet Jakapi mängulist maailma.

Anna Kaare luuletab sellest, mida ilusad tüdrukud ei tea ega tee.

Õnnepalu loomingulise tegevuse poolnaljaga blogimiseks nimetamine on üks viis tuua rõhutatult esile järjepidevust ja läbivat joont, mis tema tekstivoolu kindlalt ja katkematult ajas edasi kannab.

Gregor Kulla kirjutab silmadega kabistamisest bassu ja baariga lennukis.

Kultuuri- ja kirjanduselu korraldamisest ja selle olulisusest äärmiselt ebakindlates tingimustes, väsimusest, rahast, vihast, sõprusest ja võrgustikest, raamatukogude tähtsusest ning hirmust olla eksinud…

Novembrinumbri luule pärineb ukraina poeedi, kunstniku ja filmitegija Olha Povoroznõki sulest.

Mudlumi kriitikakogumik on tõhus raamat neile, kes on kirjaniku käekirjaga juba tema proosateostest tuttavad, või miks mitte hoopis sisseviskaja autori ilukirjandusliku loomingu juurde.

Võimalik, et üks kõige sagedasemini esinev sõna „Peenras” on „mina”: esil on minu kogemus, mind ümbritsev, minu kohtumised, minu kaemused, minu lapsepõlv.

Andra Teede küsib, millal hakkas hakkliha maksma poole luuletuse honorari.

Avaldame jutuajamise äsja esimest korda eesti keelde tõlgitud Amsterdamis resideeriva kardioloogist vene kirjaniku Maksim Ossipoviga. Missugusena näeb praegune emigrant Venemaa tulevikku ja vene kirjanduse olevikku? Millistest lugudest võiks otsida vene inimese iseloomu?

Uue hooaja luulerubriigi avab Mikk Tšaškin, kes kirjutab rutiinist ja ajast pärast veeuputust.

Tõnis Vilu „Vana hing” on tulvil siirdeid, kus rida teisest kohast murdes tekiks sisule hoopis uutmoodi tähendus.