Müürileht

Mirjam Puumeister luuletab, kuidas inimesest võib saada mets ja seejärel puuhalg riidas.

Sanna Kartau luuletab haavakultuurist ja intellektuaalsest sadismist.

Anna Kaare luuletab sellest, mida ilusad tüdrukud ei tea ega tee.

Gregor Kulla kirjutab silmadega kabistamisest bassu ja baariga lennukis.

Novembrinumbri luule pärineb ukraina poeedi, kunstniku ja filmitegija Olha Povoroznõki sulest.

Andra Teede küsib, millal hakkas hakkliha maksma poole luuletuse honorari.

Uue hooaja luulerubriigi avab Mikk Tšaškin, kes kirjutab rutiinist ja ajast pärast veeuputust.

Anu Kree luuletab asjadest, mis juhtuvad elus korra ja kirjutamisest, mis aitab elus olla.

„Alfabeedi sünnimaa. Läti kolmanda aastatuhande kontseptuaalse luule esimene valikkogu”, ;paranoia, 2024. Koostanud ja tõlkinud Contra, toimetanud Piret Põldver, kujundanud Tuuli Aule, 144 lk.

Müürilehe juunilehes luuletab läti luuletaja Ivars Šteinbergs. Omavahel põimuvad muusika, Tallinn, naps ja miilustamine.

Kadi Kivilo luuletab hommikust, kui jagati hambaid, hambaauke, silmi ja küüniseid.

Homsetele toimetustele võiks kõlvata ka homne varn.