Müürileht

Müürilehe tänavuaastases veebruarilehes seadis stroofid ritta Tõnis Vilu.

Müürilehe jaanuarinumbri veergudel sai oma loominguga sõna Kristina Viin.

Jaanuari alguses jõudis trükist noore luuletaja ja muusikakriitiku Silvia Urgase debüütluulekogu „Siht/koht”, mille esitlusõhtu leiab aset 12. veebruaril Tartu kultuuribaaris Arhiiv.

Detsembrinumbri luuleveerul astus üles Martin Vabat, kellelt ilmub kirjastuses Elusamus varsti neljas kogumik „Maahingamispäev”.

Novembrilehes luuletas „hull horvaat” Željko Barišić, keda võib lihas ja luus kuulama minna tänasest laupäevani Tartus vältaval poetry slam'i ehk luuleprõmmu Euroopa meistrivõistlustel. Horvaadi keelest tõlkis Rauno Alliksaar.

Jaan „Hullunud Tartu” Malin on juba aastaid Taaralinnas TarSlämmi-nimelisi poetry slam’i võistlusi korraldanud ning nüüdseks on ta nii kaugele jõudnud, et just Tartus peetakse 19.–21. novembrini luuleprõmmu Euroopa meistrivõistlused (European Poetry Slam Championship), kus pea 20 riigi meistrid omavahel luulelugemises mõõtu võtavad.

Müürilehe septembrinumbri värsid valas paberile Jaan Pehk.

Müürilehe suvenumbri luuletuse autoriks on meie endine kirjandustoimetaja, peagi oma kolmandat luulekogu esitlev Maarja Pärtna.

Tuleb välja, et luuletaja on kriisijuht, kes üritab oma loomingus lahendada konflikte, kuigi tulemusena saab ta nautida ainult vaherahu. Teisalt, tänu luules pidevalt esinevatele konfliktidele saab luuletaja kirjutada jätkuvalt luuletusi, olla luuletaja.

Nihilisti disclaimer: „kirjutatakse teemal, mida mõistab vaid 100 inimest ja seda süvitsi”.

Äädikakärbsed on väikesed tüütud putukad, kes tunduvad ilmuvat eikuskilt kohe, kui unustad lauale pooliku õuna või lõhkikukkunud ploomi. Äädikakärbsed on kummalised, nende lend kaootiline ning neist ei saa kuidagi lahti, mitte enne, kui moosikeeduhooaeg on läbi.

21. märtsil on rahvusvaheline luulepäev. Nagu juba tavaks saanud, korraldab Tallinna Keskraamatukogu sel puhul Luulemaratoni.