Müürileht

Müürilehe rännunumbris luuletab Andra Teede sellest, mis juhtub maailmas ajaga, kui jääb halliks üks laevakapten.

Müürilehe huumorinumbri luuleküljel tilgub aeg traani.

Möödunud laupäeval, 15. aprillil oleks luuletaja Artur Alliksaar saanud 94-aastaseks. Sel puhul käis Lauri Sommer Eesti Kultuuriloolises Arhiivis poeedi käsikirju dešifreerimas ning leidis ja luges linti kümme eksperimentaalsemat luuletust, mis on siiani jäänud laiemale publikule tundmatuks.

Kevade saabudes läheb meel lüüriliseks. Sestap käivitab Vikerkaar 15. aprillil oma luuleroboti, Luule Poeezia, mis tutvustab sotsiaalmeedias ajakirja veergudel ilmunud luulet läbi kolme aastakümne.

Müürilehe seksinumbris luuletab Triin Tasuja armastusest ja vihkamisest.

Müürilehe Ida-Euroopa numbris luuletab Sarajevost pärit Saša Skenderija, kelle read on bosnia keelest tõlkinud Rauno Alliksaar.

Siim Sinamäe ja Triin Tasuja loevad täna kell 20 Põhja-Tallinnas aadressil Kopli 73 tundmatu poetessi Marie Tinderi avaldatud ja avaldamata luuletusi, lisaks enda omi. Mikrofon, süda, baar, diskussioon ja uksed on avatud kella 19st. Sissepääs tagumisest uksest.

Müürilehe tulevikunumbris luuletab Mirjam Parve homsest päevast.

Müürilehe detsembrinumbris luuletab Ingel Undusk hetke igaviku tajumisest.

Müürilehe novembrinumbris luuletas Mehis Heinsaar keskpäevatühjusest, hilissuve ulmadest ning novembriöisest merest.

Müürilehe traditsiooninumbri luuleküljel mõtiskleb Jaan Pehk Eesti sajanda juubeli eel olukorra üle kodumaal.

Järgnev sündmuste ahel toimus ajal, mil Nartsissos ei olnud veel müüt, vaid üks endassetõmbunud mees, kes elas perekonna ja sõpradeta. Tema minimaalsete väljapoole suunatud intentsioonidega elu äratas tundmuse talumatust üksluisusest, mida oli silmale valus vaadata. Kui kogukond oli lõpuks Nartsissosel ühiste kokkupuutepunktide vähesuse tõttu ja pigem vähem kui rohkem viisakalt enda hulgast lahkuda palunud, tõusis Nartsissos püsti. Ta oli keskmist kasvu mees.