Kirjandus
Salapärane sinine raamat
Esimene küsimus, mis mulle Anti Saare „Juturaamatut” käes hoides pähe tuli, oli, et kas tegemist on nüüd täiskasvanute või lasteraamatuga. Ega see iseenesest ju kuigi oluline olegi, aga no näiteks raamatupoes või raamatukogus tuleb raamatule selle järgi osakond ja riiul leida ning neist omakorda hiljem raamat. Sest paigutusest sõltub ometi see, kes raamatut poes uudistades üldse näeb, kui see avariiulilt liiga kiiresti kaob.
Suur suve raamatuhoroskoop igale tähelemärgile!
Puhkuste hooaeg on algamas ja mis sobiks paremini suviseks kultuurseks meelelahutuseks kui lugemine, aristokraatide meelistegevus, mugavus ja vabadus. LOE SIIT, mida on planeetide seis näinud ette suviseks lugemisvaraks just sinu tähemärgile! VAATA KA, mis raamatut kinkida või soovitada töökaaslasele, pojale, vanaemale või naabrile.
Elust välismaal „Minu” vaatenurgast
Kirjastuse Petrone Print juba pea kümme aastat välja antud reisikirjadest koosnev „Minu” sari näitab meie kaasmaalasi nende jaoks uutes kultuurilistes oludes, ehk isegi uutel kodumaadel, andes seejuures aga uut aimu ka meie ühiskonna ja kultuuri kohta. Kui mitmekülgne see pilt aga on, mis sarja põhjal meie väljarändest moodustub?
Luule: Claus Høxbroe
Mailehe luuleküljel võõrustame tänavust Prima Vista kirjandusfestivali külalist Claus Høxbroed.
Nädal täis kirjandust
Kui kuu alguses vallutas Tartu iga-aastane festival Prima Vista, siis lõpp rõõmustab pealinna kirjandussõpru, sest 25.–29. maini vältab Tallinnas festival HeadRead.
Anna hoogu: lasteraamat „Seitse väikest elevanti”
„Suure ja sinise mere ääres elasid seitse väikest elevanti,” juhatab jutustaja sisse uue valmiva lasteraamatu, mille autoriks Tia Navi ning kunstnikuks Marja-Liisa Plats.
Retrokiiksu maailm, kus aeg ei ole oluline. Intervjuu Paavo Matsiniga
Värskelt raamatu „Gogoli disko” eest Euroopa Liidu kirjandusauhinna ning kultuurkapitali ilukirjandusliku proosa aastaauhinna saanud Paavo Matsin ei ole meie kirjandusväljal kaugeltki mõni uus tegija, aga just praegu on ta kindlasti üks aktuaalseimaid autoreid siinsel kultuurimaastikul. Istusime maha ja vestlesime temaga avangardist, Viljandist, 90ndatest, ;paranoiast ja paljust muust.
Luule: Andra Teede
Aprillikuus pani Andra Teede luulevormi 90ndade leivasabad ja kanada sugulaste saadetud pakid.
Tundmatud 1990ndad: kolm kultuuriloolist müsteeriumi
Kuna tänavuse Prima Vista kirjandusfestivali teema on „Müstifiktsioon”, on ka festivali patrooni isik salastatud. Patroon nõustus siiski meenutama Müürilehe teemanumbri jaoks kolme kultuuriloolist müsteeriumi, mille juured on 1990ndates.
90ndad. Pisut loba kirjandusest
Aare Pilve tähelepanekuid saab ehk võtta järjena tema kunagisele kirjutisele „Olevikumälestusi üheksakümnendatest”, üheksakümnendad on minevik, aga postmodernistlik fragmentaarium püsib. Mis tundus 90ndail oluline? Kas (ja kuidas) on üheksakümnendad tagasi? Kas Pilvest sai „Tartu Krull”? Kus (kes) on Kivisildnik ja Kender nüüd?
See kümnend andnud mureväsind hääle. Intervjuu (:)kivisildnikuga
Tänavu möödub 20 aastat (:)kivisildniku legendaarsest skandaalist seoses tekstiga „Eesti Nõukogude Kirjanike Liit – 1981. aasta seisuga, olulist” ning sama palju tema kogu „Nagu härjale punane kärbseseen” ehk eesti mahukaima algupärase luuleraamatu ilmumisest. 90ndad ei oleks olnud samad ilma (:)kivisildnikuta ega (:)kivisildnik ilma 90ndateta.
HÕFF ootab õudusjutte konkursile „Horrorstör!”
Kirjastus Helios kuulutab koos Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festivaliga välja lühijutuvõistluste „Horrorstör!”, millest parimad ka HÕFF-il ette loetakse.