Müürileht

Nihilisti disclaimer: „kirjutatakse teemal, mida mõistab vaid 100 inimest ja seda süvitsi”.

Müürilehe ja ;paranoia kirjastuse koostööveerus intervjueerivad sedakorda teineteist hommealgavat Prima Vista kirjandusfestivali külastavad heli- ja tekstikunstnikud AGF ja Benzo.

Kirjandusfestivalikuu otsa teeb juba 6.–9. mail lahti Prima Vista festival Tartus, mis keskendub seekord looduse ja sõnavabaduse temaatikale.

Suuresti tänu kinokunstile – või täpsemalt tänu briti režissööri Steve McQueeni lavastatud ajaloolisele draamale „12 aastat orjana” (2013) – on Eesti raamatupoodidesse jõudnud ühe põneva, omapärase ning valdavalt rängasisulise kirjandusžanri esmatõlge.

Müürilehe ja ;paranoia kirjastuse koostööveerg kujutab endast seekord mitte-arvustust konkurendi raamatule.

Äädikakärbsed on väikesed tüütud putukad, kes tunduvad ilmuvat eikuskilt kohe, kui unustad lauale pooliku õuna või lõhkikukkunud ploomi. Äädikakärbsed on kummalised, nende lend kaootiline ning neist ei saa kuidagi lahti, mitte enne, kui moosikeeduhooaeg on läbi.

14. aprillil algusega kell 17.00 toimub Tartu Kirjanduse Majas Eesti Kirjanduse Seltsi 2014. aasta algupärase kirjanduse ülevaatekoosolek, kus tehakse kokkuvõtteid ning jagatakse lugemismuljeid.

Arutamisel on novellide ja romaanide tekkelood, kuidas tõlkida iseennast, aga ka see, kuidas (mitte) kirjutada lapsepõlvest Mustamäel. Juttu tuleb muu hulgas Mehis Heinsaarest ja Rein Veidemannist. Ja naiseksolemisest ja naistest kirjanduses, seda ka.

Rohkem kui sajandi kasutuses olnud mõiste „maastik” on geograafiakesksusest väljunud ning laienenud paljudesse erinevatesse valdkondadesse. Eestikeelsetest seni mahukaim kultuurigeograafia ja mälu-uuringutega seotud arutlusi koondav artiklikogumik „Maastik ja mälu” keskendub Eesti maastikulise pärandi võtmeteemade avamisele.

Mart Kivastik esitleb Tartus ja Tallinnas oma uut novellikogu „Autoportree naise ja hobusega”.

21. märtsil on rahvusvaheline luulepäev. Nagu juba tavaks saanud, korraldab Tallinna Keskraamatukogu sel puhul Luulemaratoni.

Läti venekeelse luulerühmituse Orbita tekstide eestikeelse kogumiku ilmumise eel küsis Jayde Will rühmituse liikmetelt Artūrs Puntelt, Sergei Timofejevilt, Semjon Haninilt, Vladimir Svetlovilt ning nende mänedžerilt Inga Bodnarjukalt, millises kultuurikontekstis sai Orbita tegevus alguse, mis on tegutsemisaja jooksul rühmituse töös muutunud ning mida liikmed esinemiste puhul väärtustavad.