Müürileht

Ühendkuningriigis välja antavate kirjandusauhindade jagamine on tihti rahvusvaheliseks sündmuseks. Laiapõhjaline meediakajastus ning suured auhinnarahad tingivad ent ka teravdatud tähelepanu auhinnajagamisega seotud otsuste suhtes.

Laupäeval, 13. septembril peetakse Kadriorus eesti kirjandusklassiku Eduard Vilde koduakende all seitsmendat korda eesti kirjanduse sügislaata, kus leidub lugemist kõigile. Laada alateemaks on eesti ajalooline kirjandus ning esinejateks Imbi Paju, Eeva Park, Indrek Hargla ja Juhan Kreem.

„Vanem. Paksem. Tigedam” on hea pealkiri. Uudishimulik lugeja võiks ehk küsida, millele Rein Raud viitab: kas eneseiroonilisusele, ajas muutuvale heaoluühiskonnale või on pealkiri hoopiski lihtsakoelisem ja mittemidagiütlevam, kui keegi arvata oskab?

Ma mõistan, et teema, millest ma kirjutada võtsin, on raske selles mõttes, et laialivalguvuse ja liigse subjektiivsuse oht on siin natuke liiga suur. Küllap see on põhjus, miks ka lääne meedias Y-generatsioonist ja kirjandusest niimoodi koos suurt ei räägita.

Kirjastuse Jumalikud Ilmutused minifestival „Humanismi võimalikkusest kalariigi äärealal 3.0” toimub 06.–07. septembril Luunja vallas Kavastus.

Triin Tasuja arvab, et ajatult ja ajatust kirjutamiseks tuleb omandada oskus aeg enda ümbert kaotada. Selles leiab ta peamise vastuolu enda ja kodanluse vahel – kunst ei tunne kella, vaid seab eesmärgiks kõrgeima tarkuse vormi ehk tunnetuse. Luule on tajumise kunst. Triin lubab kirjutada nii kaua, kuni poeesia räägib ise oma keelt, ilma et peaks enam ühtki sõna kirjutama.

Müürilehe ja ;paranoia kirjastuse koostöös ilmuvas eksperimentaalkirjanduse teemalises veerus on seekord fookuses meediumkirjutamine.

Rahvusvaheline PEN-klubi annab teist aastat välja PEN Internationali New Voices Awardi nime kandvat auhinda, mille eesmärgiks on innustada kirjanikke, kelle kirjatöid on juba avaldatud, kuid kelle looming pole veel raamatukaante vahel ilmuda jõudnud. Kuue nominendi seast leiab sel aastal ka Silvia Urgase, kes on avaldanud varem luulet Müürilehes ja Värskes Rõhus. Uurisime Eesti PEN-klubi presidendilt Kätlin Kaldmaalt, mida auhind endast kujutab ning miks jäid noorte autorite seas sõelale just Urgase luuletused.

Tänavu kirjandusfestivali HeadRead raames esmakordselt Eestit väisanud nigeeria päritolu prosaist ja poeet Ben Okri räägib Müürilehele antud intervjuus oma loomingu unenäolisest loogikast, vastuseisust enese määratlemisele maagilise realistina ning poeetidest ja nende vastastest.

Kel soov kuumal suvepäeval Tartu linnas pisut varjulises kohas viibida, neile võib kindlasti soovitada jalutuskäiku Vanemuise tänavale, kus saab vaadata Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu raamatunäitust „Kahel pool piiri: paralleelid ja vastandid”. Õpetlikult kõrvuti on seal näha valikut Eesti Vabariigi esimese iseseisvusaja jooksul välja antud kirjandusest siin- ja sealpool Eesti-Vene riigipiiri.

Täna, 17. juulil algusega kell 19.00 esitleb eksperimentaalkirjandust avaldav kirjastus ;paranoia Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis uut teost – kuraatori ja kunstikriitiku, EKKMi juhi Anders Härmi raamatut „Kolm isamaalist kõnet”. Lisaks raamatuesitlusele laiavad EKKMis samal õhtul aset kahe filmi linastus, vestlus autoritega ja pidu.

2014. aasta juunis ilmus raamat pealkirjaga „Sõbralik semiootika: Semiosalongi tekste aastast 2011-2014”. Ent see, mis on paberil, on vaid osa neli aastat kestnud elavast Semiosalongi seminarisarjast, mille peamiseks eestvedajaks on olnud Tartu Ülikooli semiootikatudeng Piret Karro. Ajasime natuke juttu Semiosalongi ja semiootika teemal.