Müürileht

Edvin Aedma, kel käesolevaks ilmunud eestikeelne novellikogu „Inimene ja draakon” (2007) ning ingliskeelne „The Lost Switch” (2010), kogub hetkel Hooandja ühisrahastusplatvormi vahendusel toetust kolmanda proosakogu „Maagiline reaalsus” trükkimiseks. Kuna kirjastamisvaldkonnas on Hooandja tüüpi lahendused pigem erandiks, sai uuritud, mis ajendas Kultuurkapitali asemel kirjastamist just sellisel viisil ette võtma.

Kontserdisarja HELIjaKEEL teise hooaja viimasel kontserdil on fookuses eesti helilooja Timo Steineri ja nigeeria kirjaniku Ben Okri looming. Kontserdiõhtud pealkirjaga „Elu saade” toimuvad 31. mail kell 20.30 Tallinnas Hopneri Majas ning 2. juunil kell 19.00 Tartu Ülikooli aulas.

taas/kord ma sünnin uuesti/ paplilõhnaste kirikukellade löökides/ siinsamas tartu toomemäel

Pärast põhjalikku tutvumist viimase paari aasta jooksul ilmunud noorte autorite loominguga valis Eesti PENi juhatus Tartu Ülikoolis õigusteadust õppiva Silvia Urgase Eesti nominendiks 2014. aasta PEN International New Voices Awardile.

Eile allkirjastasid Brüsselis Eesti, Läti ja Leedu kultuuriministrid memorandumi, millega Balti riigid lubavad ühiselt edendada omavahelist koostööd edukaks osalemiseks fookusmaadena 2018. aasta Londoni raamatumessil.

Tundub, nagu tuleks autori jaoks identiteediküsimus kuskilt väljastpoolt ja see on oluline tema jaoks vaid sellepärast, et too väljapoolne ootab mingisugust vastust.

Külgetõmbejõud, mis Eda Ahi viimase luulekogu „Gravitatsioon” poole veab, ei ole hingemattev või sõnatuks tegev, ometi loen seda juba kaheksandat korda ning iga lugemiskorraga koorub tuuma ümbert lahti uus kiht lehtkulda.

Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Alatskivi vallas Rupsi külas. Paik asub vaid kolme-nelja kilomeetri kaugusel Peipsi järvest. Kodukoha kant peegeldub ka tema loomingus.

Liivi „Ääremärkused” on arutlevat laadi kirjutis, mis on kirjutatud tema elu viimastel aastatel. Varasemad uurijad osutavad üksmeelselt, et see tekst pärineb usutavasti 1910. aastast, vähemalt ei saa see olla kirjutatud varem.

Tänavu möödub 150 aastat Juhan Liivi sünnist. Sestap teeme sissevaate eesti kirjanduse ühe mütologiseerituma autori loomingusse ja traagilisse elukäiku, tutvume tema perifeersete maastikega ning võtame liivilikkuse kui nähtuse põhjalikult vaatluse alla.

Sel reedel, 9. mail esitleb Tallinnas kutuuriklubis Kelm eksperimentaalkirjandust avaldav ;paranoia nelja uut teost. Esitlusele tulevad Läti autori Jelena Glazova „Plasma”, Kolumbia juurtega Exotikdoti „Hüpofüüsi Galaktika”, Kiwa ja Mihkel Kleisi „Lennuki kõrval toas” ning Eesti autori Celer Tambre koostatud teatmeteose „Kõigi olemasolevate bändide nimekiri” 1. osa. Samade raamatute esitlus toimub järgmisel päeval ka Tartus kirjandusfestivali Prima Vista raames.

Kirjandusfestivali Prima Vista projektis „Lugemise vabadus” osales 135 inimest, kellest 91 olid naissoost ja 44 meessoost. Järgnevas loos on kujutatud üht keskmist Eesti peret, kelle lugemisharjumused võtavad kokku „Lugemise vabadusele” laekunud tekstide sisu.