Müürileht

Carolina Pihelgase võluv ja verivärske luulekogu „Kiri kodust” ei kutsu mitte ainult lugema ning mõtlema, vaid kaevub suisa kuhugi väga sügavale kõhuõõnde.

Juri Lotmani monograafia „Непредсказуемые механизмы культуры” tõlge inglise keelde nomineeriti Ameerika Slaavi ja Ida-Euroopa Keelte Õpetajate Ühingu (American Association of Teachers of Slavic and East European Languages) 2013. aasta parima tõlkeraamatu auhinnale.

Mahukas teos „Subkultuurid. Elustiilide uurimused” on sotsioloogilisele käsitlusele toetuv kollektiivmonograafia, mis püüab määratleda Eesti kaasaegset subkultuurilist .

Kuni 4. maini ootab Prima Vista kõiki ilukirjandust viljelevaid autoreid enda tekste teistele kirjandushuvilistele tutvustama. Selleks paikneb Tartu Ülikooli raamatukogu ees alates 15. aprillist kapike, kuhu on kõigil pealehakkajatel võimalik oma loomingut poetada.

Ainsa ingliskeelse eesti kirjandust tutvustava ajakirja Estonian Literary Magazine’i 38. number valmis Londoni raamatumessiks.

Emmi Itäranta esikromaan „Vesi mäletab” („Teemestarin kirja”, 2012) viib lugeja kliimasoojenemise järgsesse tulevikumaailma, kus valitseb puhta vee defitsiit ning igapäevaelu möödub sõjaväe range kontrolli all.

Soome juurtega kirjaniku Emmi Itäranta esikromaan „Vesi mäletab” kujutab fiktsionaalset tulevikumaailma, kus suurim defitsiit on puhas vesi. Autor vestleb oma kirjanikutee algusest ning sellest, kuidas sündis idee romaani loomiseks.

Riigis oli kõigepealt nii: suuremate linnade rahvaarv vähehaaval kasvas, väikelinnades ja maakohtades jäi inimesi vähemaks. Põllumajandus aga edenes sellest hoolimata, sest asjad käisid nüüd hoopis teisiti kui varasemate sajandite, isegi aastatuhandete vältel. Ka maaga seotud sõnad olid teised. Maal kasutati nüüd linnade sõnu, millest maarahvas enam aru ei saanud. Näiteks sõna „talu” asemel öeldi „farm”.

Lugeja olgu järgnevast kohe hoiatatud ja intrigeeritud. Sinihõbedane, gooti stiili meenutava kirjaga ehitud kaantega raamat „Sinine kaardivägi” on tugevalt kodeeritud, kuid võimalik, et ka šifreeritud jutustus. Salapärane mäng algabki tegelikult juba teose kaanel, kus autorina on toodud keegi tuttav, aga lätistatud nimekujuga Pāvs Matsins. Nagu selgub, toimub ka teose tegevus Läti pealinnas Riias.

Müürilehe aprillinumbris ilmunud luuletuste autoriks on Tõnis Parksepp.

Küsimus, kuhu üks autor oma loominguga edasi jõuab, on tihti põnevam kui debüütkogu ise. Seda juhul, kui autor kirjanduselust sama märkamatult ei kao, kui ta sinna tuli. Grigorjeva puhul sellist kartust ei teki. Olemas on nii meedia kui lugejate huvi, kui ühe raamatu kultuurkapitali preemiale mittenomineerimisest eraldi uudis tehakse.

19. märtsil toimus Tartu Kirjanike Maja keldrikorrusel asuvas kultuuribaaris Arhiiv järjekordne TarSlämmi üritus, kus publikuga kõrvuti hindas luuleetteasteid Tarkade Klubi koosseisus Märten Rattasepp, Luulur ja Krista Ojasaar.