Müürileht

Riste Sofie Kääri luules keerlevad sõprusest mällu sööbinud pildid.

Kas on võimalik ise mõista, et ollakse suur paks šovinist? Kas eri sugudele kehtivad erinevad vooruslikkuse pügalad? Miks peab olema vaga ja vooruslik?

Tõnis Vilu otsib erateede rägastiku vahelt rannajoont.

Janika Läänemetsa juulikuu tekstid jutustavad rekordkuumadest suvedest, ohvritulest ja vihma mälust.

Kauaoodatud suvi on taas meie õuele sõudnud, võib-olla esmapilgul isegi suurema n-ö pauguga, kui loota/karta võis, seega on päevakorrale kerkinud taas kolm igipõlist suvemuret: 1) palav!, 2) sääsed! ja 3) mida ometi järgmiseks lugeda!?

70. ja 80. aastail sündinute põlvkonna nostalgia on kahtlemata teistsugune, kui oli nende vanematel (kuigi, millest see tuleb?), aga erinevusi leidub ka põlvkonna sees. Vaatleme küsimust Tõnis Saadoja urbanistlike nostalgiamaalide vs. Lilli Luugi novellide ruraalse düstoopiarägu näitel.

Murdumiskohtade poeetikast jutlustab Hanneleele Kaldmaa.

Anti Saare „Sõnaraamat” näib enim pakkuvat filoloogidele, semiootikutele jm sõnainimestele, kes niikuinii sõnade „järamisega” tegelevad.

Täna õhtul leiab Baltic Pride’i raames Heldekeses aset luuleslämm. Ürituse peaesineja on Birminghami luulelaureaat, vikerkaarevärvidesse, kelti dnb’sse ja poeetilisse beatbox’i mässitud briti slämmiluuletaja Jasmine Gardosi.

Sõda ei kao, vaid muutub ühest olekust teise.

Luule väljendab kunstiliste taotluste kõrval alati tajutavat isiklikku tõde. Selle tõe sünni taga seisab hulk teisi autoreid, aga ka kogemusi, ja seletamatu lääts, mis jätab mõned sõnad tallele ja teistel laseb kustuda. Vajadus sügavalt ja hirmuta kogetud tõdede järele kannustaski koostama loomingulist sugupuud.

Kehalised vaevused, lihastesse jäänud traumamälestused ja ebakindlused, mida meie füüsiline vorm tekitab, võiksid kõik tekstilisest tähelepanust võita. Kirjanik ja kirjandusterapeut tutvustab keha ja tekstiloome sidemeid ning pakub välja harjutusi esimeste sammude tegemiseks.