Müürileht

Müürilehe aprillinumbris ilmunud luuletuste autoriks on Tõnis Parksepp.

Küsimus, kuhu üks autor oma loominguga edasi jõuab, on tihti põnevam kui debüütkogu ise. Seda juhul, kui autor kirjanduselust sama märkamatult ei kao, kui ta sinna tuli. Grigorjeva puhul sellist kartust ei teki. Olemas on nii meedia kui lugejate huvi, kui ühe raamatu kultuurkapitali preemiale mittenomineerimisest eraldi uudis tehakse.

19. märtsil toimus Tartu Kirjanike Maja keldrikorrusel asuvas kultuuribaaris Arhiiv järjekordne TarSlämmi üritus, kus publikuga kõrvuti hindas luuleetteasteid Tarkade Klubi koosseisus Märten Rattasepp, Luulur ja Krista Ojasaar.

Eesti Kirjanduse Seltsi luuleplaatide sarjas „Kirjanike hääled” ilmus Ene Mihkelsoni CD-plaat „Olematuse üheaegsus”.

Tartu kirjandusfestivali Prima Vista külastab hinnatud vene kirjanik Mihhail Veller. Veller esineb 8. mail Tartu Ülikoolis loenguga „Inimkonna mõte ja funktsioon universumi evolutsioonis” („Смысл и функция человечества в эволюции Вселенной”), kus tema vestlusparteriks on kirjanik Hannes Varblane.

Müürilehe märtsikuises lehenumbris ilmunud Silvia Urgase luuletekstid on jõudnud ka veebiavarustesse. Lisaks loeb Silvia oma luulet salvestistesarjas „Kuula luuletajat”.

Homme, 21. märtsil saab Andrus Kivirähki romaani „Mees, kes teadis ussisõnu” prantsuskeelse tõlke teostanud Jean Pierre Minaudier frankofoonide tõlkeauhinna „Les mots d’Or de la francophonie”.

Mika Waltari selts Soomes kutsus eile, 19. märtsil 2014 toimunud aastakoosolekul seltsi auliikmeks Eesti tõlkija Piret Saluri.

P. I. Filimonovi postmodernistliku võttestikuga romaanil „Thálassa! Thálassa!” on ühisjooni kolme olulise slaavi autori loominguliste käekirjadega.

Debüütluulekogu „Mullikile” autor jõuab tegeleda kirjanduse kõrvalt ka muusikaga. Mis on memeetiline vastutus? Mis teeb muusikust kunstniku? Mõlgutasime mõtteid keele, kirjanduse ja heliloomingu teemadel.

Veebruari alguses Tartus kirjanike liidu keldris avatud kultuuribaar Arhiiv korraldab igal teisel laupäeval kirjandusviktoriine. Eesmärgiks on pakkuda inimestele kultuurset meelelahutust, milles oleks lisaks ka väike võistlusmoment ning võimalus oma teadmisi proovile panna. Nii viktoriinide korraldamise kui ka kultuuribaari avamise idee algatajateks on Villem Varik ning Juhan Kari.

Tõnis Vilu luuleraamat kutsub kogemata riiuli äärde sattunud inimese end lugema. Ta meelitab meid võluvalt oma isiklikku päikeseriiki.