Müürileht

Surma kujutamine kesk- ja varauusaegses kunstis käib kaasas keeruliste aegadega, nagu sõjad ja epideemiad, ning kannab endas ühtaegu nii mälestust meie hulgast lahkunuist kui ka meeldetuletust meie enda surelikkusest.

Alates 22. maist saab Kumus näha Anders Härmi kureeritud näitust „Ando Keskküla. Tehnodeelia ja tegelikkus”, mis annab ülevaate Ando Keskküla (1950–2008) kunstist alates 1960. aastate teisest poolest kuni tema viimaste loomeaastateni 2000ndate alguses.

Kai kunstikeskuses avatud Anne Katrine Senstadi valgusinstallatsioon „Radikaalne valgus” saab 10.–14. juuniks uue helikujunduse, mille autoriks on Kai korraldatud open call’i võitja Sander Shifter Peterburist. Rääkisime Shifteri ning teise ja kolmanda koha pälvinud muusikute Andrea Patroni ning Andres Vihterpaliga nende heliteoste valmimisest.

Eriolukorraga saatuslikult ühele ajale sattunud Eike Epliku näitus hingab veel viimast nädalat Kogo galeriis.

Enne kui Maailma Terviseorganisatsioon jõudis koroonaviiruse leviku pandeemiaks kuulutada ning avalikud kogunemised ning reisid üha hõredamaks jäid, suleti Berliinis Marge Monko „Flawless, Seamless” ning avati Kris Lemsalu ja Kyp Malone’i „Love Song Sing-Along” näitused.

Ajalugu ei saa kunagi valmis ja Kumus tegeldakse aktiivselt uute sildade ehitamisega eri ajaperioodide vahele.

Rassismi visuaalses esteetikas on nahktagid asendunud polosärkide, viikingikiivrid neoonvärvide ja heavy metal elektroonilise muusikaga. Inspiratsiooni ammutatakse hoopis keskklassi peavoolu naudinguid ironiseerivast vaporwave’ist.

Mastaapseid interaktiivseid installatsioone loov kunstnik tegeleb oma töödes järjekindlalt sotsiaalsete käitumismustrite, infovälja ja virtuaalsusega. Igapäevase „spioonitöö” kõrvalt veab ta lisaks Maajaama – residentuuri-, näituste- ja stuudioruumi, kus kunsti ja tehnoloogia piirid hägustuvad.

Tallinna linn on astumas lühinägelikku, rumalat ning kultuurivaenulikku sammu. Linna väitel ei ole Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi hoone, mida asutus Tallinnalt rendib, tänapäeva nõuetele vastav ning on külastajatele suisa ohtlik.

Täna tuli avalikkusele teade, et Tallinna üks olulisemaid kaasaegse kunsti näitusepaiku on sunnitud oma uksed sulgema. Tallinna Linna ja SA Tallinna Kultuurikatla poolt tellitud ehitusauditist lähtuvalt on SA Tallinna Kultuurikatel nende üürilepingu erakorraliselt üles öelnud.

Maa-alused käigud, keldrid, tunnelid, katakombid ja koopad on toitnud inimeste kujutlusvõimet aastasadu. Salapärane maa-alune haakub aga kontseptuaalselt ootamatult hästi ka tänapäeva tumedates toonides Zeitgeist’iga, mida kasutavad oma loomingus mitmed kunstnikud ja filmitegijad.

Oktoobrikuu viimasel nädalal avas maalikunstnik Merike Estna esimese eesti kunstnikuna Rootsi moodsa kunsti muuseumis (Moderna Muuset) Malmös isikunäituse „Tuleviku tont täis mineviku mälestusi”.