Müürileht

Reedel, 29. septembril vestleb Narva kunstiresidentuuris kunstiteadlane Rebeka Põldsam kunstniku Maria Kapajevaga, kellel on samas kohas avatud näitus „Unistus on helge, veel ebaselge“. Laupäeval, 30. septembril ootab kunstnik kohalikke venekeelsele kohtumisõhtule.

Neandertali Koobaskooli sügissemestril on kunstnikud Viktor Gurov, Hedi Jaansoo, Kristel Raesaar ja Pire Sova residentuuris Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis, kus on kuni 29. oktoobrini avatud näitus „Platvorm".

Järgmisel nädalal, 25. septembril algava Disainiöö programmi kuulub disaineri, animeerija ja maalikunstniku Youngarlicu ehk Reimo Õuna näitus „Kodu on seal, kus su kunst on”. Selleks veedab Youngarlic viis päeva Rotermannis asuvas Stalkeri käigus, esitledes seal oma loomingut.

Avaldame siinkohal tšehhi päritolu filosoofi Vilém Flusseri 1984. aasta fototeemalise loengusarja esimese loengu, mille kohaselt on tõelise fotograafi kohus pidada loomingulist võitlust järjest enam automatiseeritud aparaadi totalitarismi vastu.

Laupäeval, 16. septembril kell 18 avatakse ARSi projektiruumis Kirke Kangro ja Jacob Jesseni ühisnäitus „Valgusele sarnane valgus 2”, mis uurib valgusmälu ja valguse identiteeti, võttes seekord fookusesse päevavalguse.

Army of Love on loodud eesmärgiga jagada sensuaalsust, armastust, hoolt, seksi ja austust kõigile, kes seda vajavad hoolimata sellest, kas nende kehad on vastavuses ühiskonnas kehtivate ilu ja atraktiivsuse normidega või kas need toimivad füüsiliselt ja mentaalselt nii nagu eeldatakse.

Las kunst kõneleb enda eest, ütleb mõni autor, mis ma siin ikka selgitan, vaata seda fotot või etendust, loe seda raamatut… Aga mõni teine kord mõne teise autori jaoks saavad teose, näiteks foto, täieõiguslikuks täienduseks või osakski lood, mida jutustatakse nende juurde.

Kuidas seletada esteetilist kogemust ajutegevuse kaudu? Miks mõjub kitš ühele eemaletõukavalt ja teisele kaunilt? Kuidas mõjutavad meie tajukogemust sümmeetria (või selle puudumine) looduses ja perspektiiv (või selle puudumine) kunstis?

See on intervjuu, mida ilmselt kunagi ei tehta, ja mingitele objektiivsetele markeritele toetudes võib arvata, et seda ei olegi võimalik teha. Siin räägitakse muu hulgas asjadest, mida kunagi ei juhtu… aga ka sellest, mis 1. septembril 2023 kell 18.00 ei toimu. Midagi on siin igal juhul valesti.

Alanud hooajal hakkavad Eesti nüüdiskunstiskenel niite tõmbama Marika Agu ja Sten Ojavee, kes valiti Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse uuteks projektijuht-kuraatoriteks. Varem on nad neid niite tõmmanud nii Tartu Kunstimuuseumis kui ka Kasselis documenta 14 tiimis.

Hiljuti EKKMis institutsioonide ja omaalgatuslike praktikate teemal toimunud ümarlaual esitasid Helsingis tegutseva ThirdSpace’i liikmed paneelis osalejatele järgmised küsimused: „Mida ma ootan avalikult rahastatud kunstiinstitutsioonidelt? Mille eest nad peaksid seisma?” Maarin Mürk sõnastab oma vastused. Kas kõlavad enesestmõistetavalt? Aga pole seda teps mitte.

Kohalikku kunstiellu ennekõike kriitilise algatusena tekkinud Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum seisab küsimuse ees, kuidas (liikuda) edasi.