Müürileht

Täna, 18. mai õhtul kell 18 avaneb huvitatutel võimalus astuda läbi Vaal galeriist Marit Ilisoni kunstnikuvestluselt. Ilisoni mõttemaailmast, kunstnikupositsioonist, sosistavast luksusest, moekunsti ja inseneeria oodatud või ootamatust kohtumisest ning ootamisest kui fenomenist räägib autoriga Kaarin Kivirähk.

Veneetsia biennaalil avati Kati Ilvese kureeritud Katja Novitskova näitus „Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud“. Väljapanek vaatab kaasaja digikultuurile tagasi ulmelisest tulevikust, mil maailma, nagu seda tunneme, enam ei ole.

Kolmapäeval, 17. mail kell 15–19 toimub Eesti Kaasaege Kunsti Muuseumis ingliskeelne seminar, mis lähtub möödunud aastal ilmunud raamatust „Arhiivid ja allumatus. Visuaalkultuuri muutuvad taktikad Ida-Euroopas” ning üritab sellest sammu edasi astuda, keskendudes „ebamugavatelele teadmistele” Ida-Euroopa kunsti kontekstis.

Kanuti Gildi SAALis etendub sel nädalavahetusel, 6. ja 7. mail Rauno Zubko, Mikk-Mait Kivi, Kristjan Kiige ja Kaia Tungla multimeedialavastus „Binaural vision”, kus on võrdsel kohal neli meediumit - liikumine, video, heli ja ruum.

Festival Into the Valley jõuab sel aastal Eestisse, leides aset 29. juunist 1. juulini Rummu karjääris. Lisaks kvaliteetsele muusikaprogrammile soovitakse näidata ka kohalikku kunstitalenti ning nii ootabki festivali kunstitiim Sinu ideed!

Reedel, 21. aprillil saab alguse VII Tallinna rakenduskunsti triennaal, kus tuuakse kokku erinevad rakenduskunsti valdkonnad ning püütakse neid publikuga ühiselt mõtestada kontseptsiooni „Ajavahe. Time Difference” kaudu. Kuidas mõtestada rakenduskunsti nii objekti kui distsipliinina – kuidas on omavahel seotud käelisus ja intellektuaalsus?

Kirjanik ja akadeemik McKenzie Wark kirjutab Berliini beinnaali kataloogis ja KKEKi uudiskirjas sellest, et kliima on hakanud muutuma kiiremini kui ajalugu ning selle asemel, et keskkonnamuutuste eest modernsetesse punkritesse peituda, peaksime leidma viise, kuidas säilitada ja taastada oma planeedi elukõlblikkust.

Neljapäeval, 6. aprillil kell 18 esitletakse Tartu Kunstimuuseumi raamatupoes värskelt ilmunud Anna-Stina Treumundi loomingu ülevaatekataloogi.

Sirje Runge on üks väheseid naissoost kunstnikke, kes kuulus 1970ndate Eesti kunsti avangardistide hulka. Ta oli Silvi Virkepuu kõrval ainuke naine, kes osales kuulsal „Harku 75” näitusel. Peamiselt maalikunstnikuna tuntud Runge praegu enam ei maali: tema looming on võtnud teise kuju. Näiteks õpetab ta Tallinna Ülikoolis mitmes osakonnas vabade kunstide professorina.

Mare Tralla meenutab Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse uudiskirjas, kuidas sai temast feminist 1990ndate Eestis, mil enamik eestlasi rühkis neoliberalistliku ameerika unelma poole ning enda feminismiga sidumine tähendas põlu alla minekut.

Alates reedest, 17. märtsist on KUMU 5. korrusel avatud Rebeka Põldsami kureeritud näitus „Anu Põder. Haprus on vaprus" ühest huvitavaimast Eesti 20. sajandi skulptorist. Näitusel loovad konteksti ka teised rahvusvahelised naiskogemust kujutavad kunstnikud ning koorub välja Põdra erakordne võime väljendada skulptuuri- ja installatsioonivormis vaimseid ja kehalisi kogemusi.

Tartmusis on avatud näitus „Ebamugavad küsimused”, mis võtab luubi alla Venemaa kaasaegse kunsti. Seitset kunstnikku ja üht kunstnike rühmitust ühendavad nende loomingus käsitletavad ühiskonnakriitilised teemad, mis ei ole Venemaal ametlikult keelatud, kuid on ühiskonnas tabud või tekitavad paljudes inimestes ebamugavust.