Müürileht

Sirje Runge on üks väheseid naissoost kunstnikke, kes kuulus 1970ndate Eesti kunsti avangardistide hulka. Ta oli Silvi Virkepuu kõrval ainuke naine, kes osales kuulsal „Harku 75” näitusel. Peamiselt maalikunstnikuna tuntud Runge praegu enam ei maali: tema looming on võtnud teise kuju. Näiteks õpetab ta Tallinna Ülikoolis mitmes osakonnas vabade kunstide professorina.

Mare Tralla meenutab Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse uudiskirjas, kuidas sai temast feminist 1990ndate Eestis, mil enamik eestlasi rühkis neoliberalistliku ameerika unelma poole ning enda feminismiga sidumine tähendas põlu alla minekut.

Alates reedest, 17. märtsist on KUMU 5. korrusel avatud Rebeka Põldsami kureeritud näitus „Anu Põder. Haprus on vaprus" ühest huvitavaimast Eesti 20. sajandi skulptorist. Näitusel loovad konteksti ka teised rahvusvahelised naiskogemust kujutavad kunstnikud ning koorub välja Põdra erakordne võime väljendada skulptuuri- ja installatsioonivormis vaimseid ja kehalisi kogemusi.

Tartmusis on avatud näitus „Ebamugavad küsimused”, mis võtab luubi alla Venemaa kaasaegse kunsti. Seitset kunstnikku ja üht kunstnike rühmitust ühendavad nende loomingus käsitletavad ühiskonnakriitilised teemad, mis ei ole Venemaal ametlikult keelatud, kuid on ühiskonnas tabud või tekitavad paljudes inimestes ebamugavust.

Homme, 7. märtsil kell 16 avatakse Valga Muuseumis Fideelia-Signe Rootsi näitus „Naine kui kangelane”. Kui varasematel näitustel käsitles kunstnik mütoloogiat ja ajalugu eraldi, on võetud nüüd eesmärgiks need kaks kokku viia.

Prantsuse Instituut toetab naiste õiguseid ning korraldab 4. märtsist kuni 30. aprillini Tallinnas rea sündmusi, mille fookuses on naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus. Sealhulgas toimub kinos ARTIS 4.–7. märtsini tasuta filmiprogramm vägevatest naistest ning Okupatsioonide muuseumis avatakse 8. märtsil naiste õiguste kuule pühendatud kolmiknäitus.

Täna, 23. veebruaril kell 17 avatakse Tallinna veduridepoos aadressil Kauba 3A neljaks päevaks koreograafi Kaspar Ausi, sepa Nils Hinti ja helilooja Malle Maltise ühistööna valminud installatsioon „SULA”.

Kuigi 20. sajandi Ida-Euroopa avangard oli omal ajal radikaalsemgi kui Lääne-Euroopa kunst, on kohalikes ühiskondades nüüd levinud pigem konservatism ja natsionalism.

Ehk võiks Eesti kauaotsitud eripära avalduda just Ida-Euroopa kontekstis, loobudes Läänega sarnanemise soovist ning seisnedes oma ajaloo dekoloniseerimises, solidaarsuses teiste idaeurooplaste ja endise Kolmanda Maailmaga.

Neljapäeval, 16. veebruaril kell 18 vestlevad Tartu Kunstimuuseumis Anna-Stina Treumundi näitusel „M-i märg unenägu" folklorist Andreas Kalkun ja kunstikriitik Rebeka Põldsam armastusest ja seksuaalsusest eesti elulugudes.

Neljapäeval, 16. veebruaril kell 19 toimub Ülase12s vestlus Peterburist pärit kunstniku Olga Žitlinaga ning reedel mängitakse kunstniku loodud lauamängu, kus saab panna ennast immigrantide kingadesse, kes Venemaal tööd otsivad.

Ka idaeurooplases võib Nirvana kuulamine igatsust tekitada, olemata ise 90ndate USA grungekultuuri kogenud – see on üks näide, kuidas postsovetlike riikide inimesed kipuvad elama keha idas, aga pea läänes, kirjutab Tanel Rander oma näitust „Kolmas tee" saatnud essees.