Müürileht

Jaanuaris ilmus Sirbis Maarin Ektermanni ja Airi Triisbergi põhjalik üleskutse kunstivaldkonna tasude tõstmiseks ja õiglaste tasumäärade kehtestamiseks. Selleks et üleskutse edasi kajaks ja loodetavasti ka tegudeni jõuaks, pöördusime uuesti selle autorite poole.

Eelmisel nädalal avati Juhan Kuusi dokfoto keskuses publikule Aleksandra Lemke näitus „Meist”. Sanna Kartau tõmbas fotograafi avamispeolt korraks kõrvale ja uuris temalt suhete, immigrant olemise ja müra kohta.

Kadri Liis Rääki „Xarkaadia” paneb ahvatlevate materjalide, defineerimatute vormide ja viidete sigri-migriga külastaja meele vohama ja tilkuma. Tulemuseks on kõnd ennustamatus tajulises labürindis.

Kui jaanuarikuu on justkui aasta tasuta prooviperiood, mil on kohati raske end liiga tõsiselt võtta, siis „NewYearsRezolution” oli selle perioodi üle mõtisklev kunstikatsetus.

2020. aasta kevad tõi kaasa virtuaalnäituste buumi, sest uksed sulgenud näitusemajad pidid ühel või teisel moel oma tegevuse veebi kolima. Kuigi virtuaalnäitused ei ole midagi enneolematut, annab siiski tunda kiirus, millega muuseumid ja galeriid pidid reageerima.

Intervjuus bändi 5MIINUST liikme Kristjan Jakobsoniga ja kunstnik Ats Nukkiga mõtestavad muusik ja kunstnik lahti äsja ilmunud koomiksi sündi, sealhulgas võidusoovi, loomisvalusid ja riskimomente.

Äsja aasta graafiku tiitli pälvinud Kadri Toomi näitus „Pakendatud linn” võimaldab juurelda koduunistuste, ahviks olemise ja ookeanivärvi distantsi teemadel – teekond läbi kolme galerii kolmes erinevas linnas.

Ave Vellesalu ja Ivar Murd sõitsid autoga läbi sügisese Ida-Virumaa, peatusid seal, kus süda kutsus, ilma käsu ja korralduseta, ning lõid sellest rännakust omamoodi armastusavalduse.

Aseri savist, metallist ja vaigust dinosaurused, kured, hülged, koerad ja maod on vaid osake skulptor Edith Karlsoni tööst ja loomingust, mis on juhtinud teda viimastel aegadel segipaisatud elutunde piirimaile ja põhjustanud ka ajataju kadumist.

Fotokuu biennaali peanäituse „Intensiivsed paigad” Peterburi kuraatorid Maria Veits ja Anna Bitkina ning projekti kunstnikud manavad esile nii tuntud kui ka võõramaid mineviku tonte meie ühisest sotsialistlikust pärandist, emotsionaalsest ajaloost, kuni geo- ja mükoloogiliste protsessideni, mis väldanud aastatuhandeid.

Kuigi kogu maailmas kajavad loosungid, et loovust tuleb arendada ja väärtustada, peab kooliõpilastele pakutav kunstiharidus kõndima pidevas vastutuules.

Galerii kuraator Šelda Puķīte kutsus kuus kunstnikku keskkonnateemalisse raamatuklubisse ning sellest sündis „Bambi projekt” – grupinäitus, mis on inspireeritud muinasjututegelase hirv Bambi loost. Millest räägib projekti tulemus meile rohkem – kas loodusest või popkultuurist?