Müürileht

Tallinna Fotomuuseumis avati 2024. aastal näitus „Sugu ja lugu” 20. sajandi Eesti fotokunstist, mille fookuses on seksuaalsus ja kehalisus. Näitusel on palju huvitavat materjali, vahest isegi ülearu palju, sest vähemalt allakirjutanutel jooksis näitusesaalis juhe kokku: millest see näitus ikkagi on ja miks tekib vaatajal hooletusse jäetud tunne?

Keithy Kuuspu ja Katariin Mudisti näitus „Kahjuks ei osutunud te sellel korral valituks” Tartu Kunstimajas on kahtlemata oluline tegu. Siin on järelmõtteid tunnustamisest kunstis ja tunnustamise kunstist.

„Stuudios” on Müürilehe rubriik, mis vaatleb ühe päeva vältel loomeinimeste tööd, paotades ust nende harjumuspärasesse töökeskkonda, milline see ka poleks ja kus see ka ei asuks. Seekord toppisime oma nina tekstiilikunstniku Johanna Ulfsaki avarasse ateljeesse.

Tutvume Riste Sofie Kääri ja Elo Valneriga, kel esietendus 7. märtsil Von Krahli teatris tõsieluline performance-lavastus pealkirjaga „Nälg”.

Visuaalantropoloog Kevin Molloy võtab lugeja ja vaataja kaasa teekonnale, et katsetada visuaalse väljaga.

„Raamaturiiul” on Müürilehe eesti raamatu aasta puhul ellu kutsutud rubriik, kus kirjarahvaga ei võeta jutuks vaid seda, mida raamatute seest lugeda ja sinna sisse kirjutada võib, vaid fookus pöördub ka raamatule kui objektile, mille saab panna riiulisse ja sealt jälle välja võtta. Rubriigi avame kirjaniku, tõlkija, kultuuriteoreetiku, japanisti, publitsisti (jne) Rein Raua kodust riiulit uurides.

Kas Estonia juurdeehitus võiks tsiviliseerumisprojektina tagada meie julgeolekut? Mida arvaks sellest Tammsaare? Vahest suurendaks julgeolekut hoopis see, kui kogu eesti kultuuri läbistaks leppimine kammerliku kutsumusega?

Berliini seiklusliku helikunsti festival CTM testis uudishimu ja inimvõimekuse piire. Selle aasta teemad keskendusid traditsioonilisuse ümbersünteesimisele, kiindumusele ja tehisaru kummalisusele.

Sanna Kartau luuletab haavakultuurist ja intellektuaalsest sadismist.

Lisaks meelelahutusele on kolinud TikToki platvormile ka raskem sisu, nagu sõjaaktivism. Ukrainlased on pannud oma rahvusliku identiteedi ja ühtsuse teenistusse euroloo „Stefania”. Ootamatul kombel kasutavad seda aga hoopis teistel eesmärkidel vene sisuloojad.

Mida helid meiega teevad? Sel reedel rullub ARSi Kunstilinnakus lahti teist korda toimuv helikunstifestival „Seintel on kõrvad”, mis kestab veebruari lõpuni. Korraldajad Sten Saarits ja Taavi Varm avavad festivali tagamaid. 

Manifestid või mitte, kogetud või mitte, „on üks vool, ja input ja output, ja masin lihtsalt töötab”.