Müürileht

Nagu ikka, panustab Müürileht eesti rahva kultuurilisse harimisse tänavugi suvise raamatuhoroskoobiga, et iga tähemärk leiaks ilmuva lektüüri muljetavaldavast hulgast üles just endale sobivaimad teosed!

„Stuudios” on Müürilehe rubriik, mis vaatleb ühe päeva vältel loomeinimeste tööd, paotades ust nende harjumuspärasesse töökeskkonda, milline see ka poleks ja kus see ka ei asuks. Seekord kolasime kunstnik Alexei Gordiniga mööda mahajäetud maju.

Kolm noort kunstnikku otsustasid, et võtavad end alasti ja kaevavad oma kunstiõpingute magistritöös lahti väga isiklikud kohad. Millest räägivad vägivallast võrsunud teosed ja kunstipraktikad? 

Carolina Pihelgase lühiromaanis "Lõikejoon" kontrollivad lähisuhtevägivallast võrsunud traumad muu hulgas tegelase keskkonnataju ning loovad tekstist õrna ja äreva sisemonoloogi.

Uue tehnoloogia tulekuga kunstis on kaasnenud ajalooliselt alati vastuolusid. Nii mõjutab ka tehisintellekt tänapäeva moekunsti, võimaldades luua innovaatilisi disaine kiiremini kui kunagi varem. Kas selline tehnoloogiline areng rikastab või ohustab traditsioonilist loovust?

„Metsikud bitid” on tehnoloogilise kunsti näitus, kus on eksponeeritud 15 läbi Lõuna-Eesti looduse kulgevat teost. Näitus on sündinud Maajaama tehnoloogilise kunstitalu residentuuridest ja esindatud on nii eesti kui ka väliskunstnike eriilmelised teosed, mis käsitlevad meie suhet looduse ja tehnoloogiaga.

„Rahamaa”, Eesti Draamateater. Autor Mehis Pihla, lavastaja Hendrik Toompere jr, helilooja Maria Faust, kunstnik Kristjan Suits, valguskunstnik Priidu Adlas, videorežissöör Ove Musting. Mängivad Tõnis Niinemets, Viire Valdma, Gert Raudsep, Markus Luik, Karmo Nigula, Inga Salurand, Nikolai Bentsler jt.

Anu Kree luuletab asjadest, mis juhtuvad elus korra ja kirjutamisest, mis aitab elus olla.

Noortekirjandus peaks valmistama ette keerukama stiiliga tekstideks, stimuleerides mõttetegevust ja pakkudes ainest analüüsiks. Kuidas täidab seda eesmärki kohalik noortekirjandus?

Ühiskondlike muutuste tuules on põlvkondadevahelised piirid hägustumas, subkultuurne identiteet pärandatakse edasi ning lapsed ja vanemad käivad samadel pidudel-kontsertidel.

„Alfabeedi sünnimaa. Läti kolmanda aastatuhande kontseptuaalse luule esimene valikkogu”, ;paranoia, 2024. Koostanud ja tõlkinud Contra, toimetanud Piret Põldver, kujundanud Tuuli Aule, 144 lk.

Võidutekstide puhul said otsustavaks kaasakiskuvus, katsetusjulgus, isikupära ja meeldejäävus.