Müürileht

Kolmapäeval, 7. jaanuaril kell 18.00 avatakse Hobusepea galeriis Kirke Kangro kureeritud näitus „Hajuva maastiku jäljed” läti skulptori Armands Zelchsi loomingust.

Eesti Filmiajakirjanike Ühing (EFÜ) kuulutab 6. jaanuaril kell 15.00 kinos Sõprus pidulikult välja Aasta Filmi, mida pärjatakse rahalise auhinna ning Neitsi Maali pronkskujuga. Filmiajakirjanike Ühingu liikmed esitasid auhinnale kokku 12 kodumaist filmi erinevatest žanritest, pingerea alusel kujunes välja viis nominenti.

Ajakiri Variety valis äsja välja kümne lavastajat, kel tasuks 2015. aastal silm peal hoida. Nimekirja jõudis lausa neli PÖFFil linastunud filmide autorit. Nende seas Justin Benson ja Aaron Moorhead, kes kogunud pea ühehäälselt kiitvaid arvustusi oma kahe žanreidpõimiva ja konventsiooneeirava filmi eest. Andrei Liimets vestles Ameerika iseseisva kino tulevikutähtedega noore filmitegija elust, Pimedatest Öödest ning USA filmi hetkeseisust.

Maha sadanud lumevaip ei lase enam kahelda: homme ongi jõululaupäev. Nüüd jääb veel veenduda, et saaks rahulikuks olemiseks võetud küllalt aega ning – loomulikult – pähe õpitud mõni jõulusalm.

Tänased salmid lubavad end muuseas ka ladusalt räppida.

Kas sinu jaoks jõuavad jõulud igal aastal täiesti ootamatult kohale ja pole jõudnud kingi lunastamiseks ühtki salmi pähe õppida? Või on ohkuusepuutamine aastatega oma võlu kaotanud? Mitte heita meelt – Müürileht pöördus mitme sõnaleidliku inimese poole, kelle kirjapandu abiga ei jää keegi jõuluvana palge ees häbisse.

Lavastuses „rogerandtom” domineerib tekstitasand, mille kaudu avatakse lavastusprotsessi, teatri põhiküsimusi, teeskluse-reaalsuse vahekorda. Tähelepanuväärselt komponeeritud näidenditekst peidab endas mitut üksteistest välja kooruvat reaalsustasandit. See on tõeline näitemäng, kus liigutakse näiliselt mängleva kergusega süžeesisestel korrustel edasi-tagasi, kord näideldes näitlemist, siis jällegi näitlemisest eemaldumist.

Võtsin saalis istet kujutlusega, et lavastus käsitleb pigem parodeerivas võtmes tantsijaks olemist, võimendades või, vastupidi, naeruvääristades valdkondlikke stereotüüpe. Hea on, et eksisin. Laval oli ühe tantsija portree, ilma naeruvääristamiseta ning vinte peale keeramata. Kandvaks osutus aususe taotlus: kuigi kaasnes valikumoment selle osas, mida tantsijakarjääri nüanssidest publikuni tuua, mõjus Jérôme Beli „Cédric Andrieux” oma eheduses siiski ausana.

Disainiteadlikkus liigub positiivses suunas, väidab tootedisainer Martin Saar ja ONEMANDUO asutaja, kuid disaineri väärtustamises on endiselt pikk tee minna nii tarbijate kui tootjate teadvuses. Disaini hindamine võib aga olla laiemas plaanis suureks konkurentsieeliseks.

Neljandat luulekogu koostav Krista Ojasaar räägib tekstiloomest, enesekriitikast ning kirjanduslikest mõjutustest. Intervjuu põhineb vestlusel, mis leidis aset 22. oktoobril eesti raamatu päeva raames Tartu Ülikooli raamatukogu kohvikus.

Aasta viimane „Kinotripp” viib kinopõuasele maale, kus on aga küllaga armastust vana kooli tehnikate, käsitöö ja igasuguste festivalide vastu.

Jevgeni Zolotko, Jass Kaselaane, Edith Karlsoni ja Art Allmäe viimase aja tööd näitavad, et skulptuur pole enam ammu figuur pjedestaalil, vaid pakub vaatajale terviklikku ruumikogemust.