Müürileht

28.–31. mail toimus Tallinnas Kultuurikatla aias Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna tudengite näitus „Grafica Povera”, kus sai näha töid 17 noorelt disainerilt.

Artishoki veerg on kunstikriitika blogi Artishoki ja Müürilehe koostöös valmiv veerg sellest, mis kunstiinimestel parasjagu südamel on. Alljärgnevalt teeme juttu mõningatest õppeainetest, mida ei ole võimalik leida ühegi Eesti ülikooli ametlikest õppekavadest, kuid mis seal vaikimisi kahtlemata olemas on, nagu tõestab elu.

Mis on eksperimentaalkirjandus, kuidas seda mõista ja miks peaks see huvitama kedagi teist peale eksp-kirjanike endi? Müürileht alustab koostöös ;paranoia kirjastusega Eesti esimese eksperimentaalkirjandust käsitleva veeruga, et murendada ja kummutada valdkonda ümbritsevaid kivistunud arusaamu ning teadmatusest tulenevaid müüte. Eksp-kirjanduse keelest ning retseptsioonist Eestis räägib ;paranoia asutaja kiwa.

Reedel galeriis ISFAG avatud näitusel „Portrait of Unseen” kuulutati välja Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuriosakonna Noore Skulptori preemia laureaadid.

„Mind köidab see, kuidas nende kolme – kunsti, luule ja heli – keskele jõuda. Ja ega maailmas palju selliseid inimesi olegi, kelle saaks sinna kõhklemata panna.”

1960ndatel hakati militaartehase Dvigatel töötajaile Suur-Sõjamäel tasuta maatükikesi jagama – las inimesed müttavad, kasvatagu oma kapsast ja porgandit. Nii hakkas siinse lennuvälja ümbruses Soodevahe mülkapinnase kiuste vohama datšakultuur.

Kuidas saab inimesest kapitalist? Ja kuidas kapitalism meid inimlikkusest võõrandab? Vastuseid annab ja vastamata jätab Sander Puki lavastus Tallinna Linnateatris.

Rahvusarhiivi filmiarhiiv kuulutas välja konkursi Eesti esimesele mängufilmile „Karujaht Pärnumaal” helikujunduse loomiseks.

Siinsete „leitud luuletuste” autor on Hillar Künnapas. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis sotsioloogiat; praegu elab tagasitõmbunult oma kodukandis Pärnumaal. Tegelenud omal käel filosoofia ja keelte õppimisega, on ta muuhulgas tõlkinud vene keelest Nikolai Berdjajevi tekste. Luuletused on valminud suure sürrealisti André Bretoni assamblaažide eeskujul kasutades kääre, liimi ja vanu ajalehti.

Berliin on linn, kuhu eestlased ikka ja jälle minna tahaksid. Või ütleme siis nii, et igale eestlasele oma Berliin! Muu hulgas tehakse seal teatrit nii mis mühiseb ja vastavaid hooneid on väga palju. Kui tahaks just sel suvel Berliini minna ja vaadata, kuidas see teatritegemine seal käib, siis siin on meilt väike teejuht.

18.–19. juunini toimuval rahvusvahelisel konverentsil „Emerging Screen Sites/Sights: Cinema Culture Around the Baltic Sea 1895–1920”, mille raames käsitletakse Läänemere-äärset kinokultuuri aastatel 1895–1920, kõneldakse selle iseloomulikest joontest nii Eestis kui ka teistes Läänemere-äärsetes paikades. Ingliskeelsel konverentsil saavad sõna nii meie kui ka lähiriikide filmiajaloo asjatundjad.

Reedel, 13. juunil avatakse Lasnamäe Centrumi parklas Eesti esimene regulaarne drive-in-autokino, mis mahutab korraga kuni 120 autot ja edastab filmiheli läbi autoraadio FM-sageduse.