Müürileht

Veiko Õunpuu mängufilm „Free Range/Ballaad maailma heakskiitmisest” jätkab võidukäiku: goEast rahvusvaheliselt filmifestivalilt Saksamaal tõi film koju FIPRESCI filmikriitikute auhinna ja rahvusvahelisel filmifestivalil Pariisis Europe Around Europe pälvis film žürii eripreemia.

Täna kell 19.00 avatakse Temnikova ja Kasela Lastekodu tänava galeriis Londonis ja Berliinis baseeruva kunstniku Josephine Pryde’i isikunäitus pealkirjaga „Knickers, Berlin”.

16.–27. aprillini New Yorgis toimuv Tribeca filmifestival valis oma programmi Ilmar Raagi vastvalminud mängufilmi „Ma ei tule tagasi”. Filmi maailma esilinastus toimub programmis „Vaatenurgad” („Viewpoints”), kus linastub kokku 23 filmi.

Müstiliste varjude taha peidetud koht ja aeg jäävad „Teisikus” mõnusalt ebamääraseks, mistõttu pole võimalik anakronisme ajastutruudest detailidest eristada. Selle tulemusena luuakse kutsuvalt ainulaadne maailm, mis pole liiga hullumeelne, et pärssida sellega suhestumist, kuid mille fantaasiapiruetid suudavad üllatada ja hoiavad meele ärksana.

25. aprillil esietendub Kanuti Gildi SAALis noorte koreograafide Doris Feldmanni ja Kristina-Maria Heinsalu lavastus „fartist talk”.

Täna kell 18.00 esilinastub kinos Artis Ruti Murusalu täispikk dokumentaalfilm „Ballettmeister”, milles Eesti tuntumaid koreograafe Mai Murdmaa mõtestab tantsu olemust läbi oma elu ja loomingu.

Juba kahekümnendat korda toimunud Tšehhi Tantsuplatvorm (Czech Dance Platform) koondas 3.–6. aprillil Prahasse Tšehhi kaasaegse tantsu- ja füüsilise teatri koorekihi.

Ainsa ingliskeelse eesti kirjandust tutvustava ajakirja Estonian Literary Magazine’i 38. number valmis Londoni raamatumessiks.

Emmi Itäranta esikromaan „Vesi mäletab” („Teemestarin kirja”, 2012) viib lugeja kliimasoojenemise järgsesse tulevikumaailma, kus valitseb puhta vee defitsiit ning igapäevaelu möödub sõjaväe range kontrolli all.

Soome juurtega kirjaniku Emmi Itäranta esikromaan „Vesi mäletab” kujutab fiktsionaalset tulevikumaailma, kus suurim defitsiit on puhas vesi. Autor vestleb oma kirjanikutee algusest ning sellest, kuidas sündis idee romaani loomiseks.

„Kõigi võimaluste maailmas elavate Coenite filmograafia kõige muljetavaldavamaks jooneks on tõik, et nad on suutnud küünilise stuudiosüsteemi ja keeruliste rahastusprotsesside kiuste luua filme pea kompromissitu isikupärasusega.” Homme kino Sõpruse muusikafilmide nädala raames linastuv vendade Coenite teos „Llewyn Davise ballaad” ei ole ses osas mingi erand, leiab filmikriitik Andrei Liimets.

Riigis oli kõigepealt nii: suuremate linnade rahvaarv vähehaaval kasvas, väikelinnades ja maakohtades jäi inimesi vähemaks. Põllumajandus aga edenes sellest hoolimata, sest asjad käisid nüüd hoopis teisiti kui varasemate sajandite, isegi aastatuhandete vältel. Ka maaga seotud sõnad olid teised. Maal kasutati nüüd linnade sõnu, millest maarahvas enam aru ei saanud. Näiteks sõna „talu” asemel öeldi „farm”.