Müürileht

Emmi Itäranta esikromaan „Vesi mäletab” („Teemestarin kirja”, 2012) viib lugeja kliimasoojenemise järgsesse tulevikumaailma, kus valitseb puhta vee defitsiit ning igapäevaelu möödub sõjaväe range kontrolli all.

Soome juurtega kirjaniku Emmi Itäranta esikromaan „Vesi mäletab” kujutab fiktsionaalset tulevikumaailma, kus suurim defitsiit on puhas vesi. Autor vestleb oma kirjanikutee algusest ning sellest, kuidas sündis idee romaani loomiseks.

„Kõigi võimaluste maailmas elavate Coenite filmograafia kõige muljetavaldavamaks jooneks on tõik, et nad on suutnud küünilise stuudiosüsteemi ja keeruliste rahastusprotsesside kiuste luua filme pea kompromissitu isikupärasusega.” Homme kino Sõpruse muusikafilmide nädala raames linastuv vendade Coenite teos „Llewyn Davise ballaad” ei ole ses osas mingi erand, leiab filmikriitik Andrei Liimets.

Riigis oli kõigepealt nii: suuremate linnade rahvaarv vähehaaval kasvas, väikelinnades ja maakohtades jäi inimesi vähemaks. Põllumajandus aga edenes sellest hoolimata, sest asjad käisid nüüd hoopis teisiti kui varasemate sajandite, isegi aastatuhandete vältel. Ka maaga seotud sõnad olid teised. Maal kasutati nüüd linnade sõnu, millest maarahvas enam aru ei saanud. Näiteks sõna „talu” asemel öeldi „farm”.

Merilin Tõnisoja õpib Eesti Kunstiakadeemias kolmandal kursusel ehtekunsti erialal. Tema loomingus avaldub tähelepanuväärne oskus siduda personaalseid lugusid, olnut ja olevat, mistõttu tema teosed avavad endas niisama palju, kui jätavad varjule.

Võiks ju oletada, et tants ei ole miski, mida ohtlikuks pidada. Ometi seostub tantsimine paljudes riikides keeruliste regulatsioonide ja seadustega, mis seda sugugi niisama lihtsaks ei tee.

Ka eraldi surmale fokuseerumata võib antropoloogiakino tunduda üksjagu sünge: taotlus kedagi või midagi enne hävimist talletada on keeruline nii filmijale kui vaatajale.

4. maini on Haapsalu linnagaleriis avatud Eesti kunstnike rühmanäitus „Õudsed lood”, mis keskendub kahtlusi ja ärevust tekitavale kunstile.

Euroopia Liidu programmi Loov Euroopa alaprogramm MEDIA, mis keskendub audiovisuaaltööstuse konkurentsivõime tugevdamisele, toetab paljusid rahvusvahelisi koolitusi, kuhu on kandideerima oodatud ka Eesti filmitegijad.

Viimsi SPA juures avatakse mai lõpus Eesti kaasaegseima tehnikaga varustatud kinokompleks, mis on osa loodavast meelelahutus- ja vabaajakeskusest.

Noorele vaatajale suunatud teater on ajakirjanduse silmis marginaalne nähtus, olukorra põhjuseks võib olla nii valdkonna madal prestiiž kui ka väljaannete tagasihoidlik huvi. Uute julgete sõnavõtjate ilmumine võiks tuua meediakajastustesse vajalikku värskust ning läbinägelikkust.

Vastulause Sandro Katamashvilile ja Priit Tenderile, kes Müürilehe veebruarinumbris eesti animatsiooni taset kritiseerisid: kultuurikontekstist ja „tilulilutamisest”.