Müürileht

Reedel, 13. jaanuaril korraldab Eesti Teatri Agentuur teemapäeva „teater | ligipääsetavus”. Võtsime selle puhul hõlmast kinni Vanemuise teatrijuhilt Kristiina Alliksaarelt, kes tutvustab teemapäeval Ugala ja Vanemuise teatrite samme ligipääsetavuse suunas.

Lõhmus otsib detsembrikuu luuleridades vastuseid küsimustele lagunemisest, korrast ja vaikusest.

Sel sügisel andis EKA Kirjastus välja hollandi disaineri ja teoreetiku Marjanne van Helverti koostatud raamatu „Vastutustundlik ese. Disainiideoloogia ajalugu tuleviku tarbeks” eestinduse. Vestlusringis, mida juhtis kuraator Sandra Nuut, rääkisid raamatust ja vastutustundest trükise kujundaja Ott Kagovere, tõlkija Keiu Krikmann ja disainer Hannes Praks.

Piret Põldveri alkoholi ja sellest loobumist kõnetav raamat „Hoog” koosneb ühest novellist ja kaheksast intervjuust. Uurisime autorilt veidi teose ning teema tagamaade ja tehtud järelduste kohta.

Piret Põldveri raamat teatab meile, et meil kõigil on alkohooliku nupp. Valik, kas vajutada, on meie. Või vajutab meie eest keegi teine?

Tänavu jätsid kultuuriellu oma sügava jälje muu hulgas mitmed kriisid – koroona andis teatepulga üle sõjale, kõrgetele energiahindadele ja inflatsioonile, kuid eks pilt on olnud kordades elavam ja kirjum kui pelgalt häda ja vaev. Ei möödunud seegi aasta tavapäraste draamade ja vilka hüplemiseta.

Üheksakümnendatel levinud esteetilise keele keskmes oli tervislikkuse ja elurõõmu eitus. Nüüd kuulutatakse selle tagasitulekut. Kõhna ja kahvatu näoga subjekt vaatab meile vastu pilguga, mis on sünnist saati surmaga sõber.

Euroopa kaasaegse kunsti rändbiennaal Manifesta toimus tänavu ühes maailma noorimas riigis, alles 2008. aastal iseseisvunud Kosovos. Riigi habrast ajalugu festival ei häbenenud.

Malkov rõhub kella elutähtsale funktsioonile – lugeda aega, resurssi, mis on piiratud ja garanteerimatu ning seeläbi inimesele kõige hinnalisem.

Baltic Circle, Helsingis igal aastal toimuv teatri- ja etenduskunstifestival, kutsus sel aastal kampa kvääride „sandikunstnike" töögrupi Rampa Associations, et otsida vastust sellele, mida võiks tähendada teatris radikaalne ligipääsetavus.

Vastus: nad on kõik justkui eksinud ja tahaksid oma koha leida. Ideaalseid maailmu ei eksisteeri, kuid neid saab välja mõelda ja siis filmides kujutada.

François Schuiteni ja Benoît Peetersi „Brüsel” on suurejooneline ja läbi mõeldud retrofuturistlik kunstiteos, mis avab linnaplaneerimise seoseid inimeste heaoluga ning ähmastab utoopia ja düstoopia piirjooni.