Müürileht

Peaaegu sajandi eksisteerinud sotsiaalne ja esteetiline fenomen tekitab paradoksaalseid tundeid ka tänapäeval. Naiselik maskuliinsus hirmutab ja erutab, kuna see ühendab õrnuse enesekindlusega.

Ulmefänn, David Lynchi austaja ja Eurovisioni-entusiast astuvad baari. Milliseid lugusid nad baarileti taga vahetaksid? Müürileht uuris, mida fänlus eri fännikogukondade liikmete jaoks tähendab, millest see alguse sai ja kuidas see praegu manifesteerub.

A-Galerii aknale on seatud möödujaga otsesesse dialoogi astuvad ehted. Alumiiniumkarva tähtedest loeb kokku sõnad LUUSER POETRY. Ehtekunstnik Sille Luiga aka Sile Luik loodud tööd kasvasid välja tema armastusest käsilao vastu trükikunstis

Kuidas suhtuda oma lemmikmuusikusse, -kirjanikku või -koomikusse, kui ühel päeval selgub, et teie vaated on radikaalselt erinevad või ta on saanud hakkama mõne õigust ja eetikat riivava teoga? Vaatame problemaatilistele lemmikutele otsa (peamiselt) läbi Ye ehk Kanye Westi juhtumi.

Laura Põld jagas Müürilehele oma kogemusi Võru- ja Setomaa igapäevaelu juurde kuuluva „suidsusannakombõga” tutvumisest.

Maia Tammjärv kirjutab Müürilehe sünnipäevafestivalil esineva Andri Snær Magnasoni raamatust „Ajast ja veest. Jutustus tulevikust”.

Veebruaris Müürilehe kutsel Eestit väisav islandi kirjanik ja keskkonnaaktivist Andri Snær Magnason avab veidi oma raamatu „Ajast ja veest. Jutustus tulevikust” tagamaid, kuid juttu tuleb ka raskustest ja tõrgetest ning läbipõlemisest, mis on küllap igale looduse ja keskkonna pärast sügavalt muret tundvale inimesele tuttavad.

Sveta baaris esineb laupäeval tõsielusarjast „RuPaul’s Drag Race UK” tuntud drag queen Charity Kase ehk Harry Whitfield, Londonis elav kunstnik ja esineja. Uurisime, millest ta tehtud on ja milline oleks tema ideaalne päev.

Inimkeha ja selle ideaalid on teinud eestlaste jaoks läbi kõiksugu metamorfoose, mida on vorminud nii tehnoloogia, teadus kui ka läänelikud standardid.

„Stuudios” on Müürilehe rubriik, mis vaatleb ühe päeva vältel loomeinimeste tööd, paotades ust nende harjumuspärasesse töökeskkonda. Seekord veetsime päeva tantsija ja koreograafi Sigrid Saviga.

Jaanuarikuistes tekstides nendib Mart Kangur tundeid ja tõdesid, mis vast kunagi ei muutu.

Mis on eelduseks, et inimene leiab oma koha mõnes subkultuuris, ja kas vananedes see identiteet ähmastub? Miks on linnaruum olnud noortele oluline kogunemispaik ja kui lihtne on neilt seda ära võtta? Otsime vastuseid koos subkultuurist tulnud ja nüüd neid uuriva muusikateadlasega.