Müürileht

Mudlumi kriitikakogumik on tõhus raamat neile, kes on kirjaniku käekirjaga juba tema proosateostest tuttavad, või miks mitte hoopis sisseviskaja autori ilukirjandusliku loomingu juurde.

Istume Von Krahli teatri uue trupiga sauna eesruumis ja arutame pühapäevamaa igatsuse, mullistumise, infantiilsuse, infomere ja loomingulise vabaduse üle. Tere!

Grönholmi ja Kaselaane staatiline dialoog tõmbab vaataja kõhedusse.

„Armastus, valed, veri” hoiab vaataja tähelepanu ning hingetõmbepause ei paku.

Võimalik, et üks kõige sagedasemini esinev sõna „Peenras” on „mina”: esil on minu kogemus, mind ümbritsev, minu kohtumised, minu kaemused, minu lapsepõlv.

Hakkavad veskit ehitama, taevas kukub alla, vesi neelab maa. 

Hiiglaslikud silmamunad, antropomorfsed mehikesed ja badass’id närilised – koomiksilikust lowbrow-esteetikast välja kasvanud põrandaaluste loomeinimeste kogukond Ajuokse pakub kodu kunstile, mis ei võta end liiga tõsiselt.

Andra Teede küsib, millal hakkas hakkliha maksma poole luuletuse honorari.

Vaba ja avatud keskkond ning ühine väärtusruum, mida alternatiivsed klubid pakuvad, võiks olla võti lõimumise edendamiseks. Selle mõju tuleks arvestada rohkem ka riigi tasandil otsuste tegemisel.

„Emalõvi” torkab sõrmega valusaisse haavadesse ja tegemata tundetöösse, ilma et kedagi risti löödaks.

Kanuti Gildi SAALis esietendub 8. oktoobril luuletaja-tantsukunstniku-kriitiku Sveta Grigorjeva lavastatud ja tantsitud „SÜTITAJAD”, kus supermanifesteeritakse paremat maailma, mis ei saa realiseeruda ilma põhjaliku allakäiguta!

„Stuudios” on Müürilehe rubriik, mis vaatleb ühe päeva vältel loomeinimeste tööd, paotades ust nende harjumuspärasesse töökeskkonda, milline see ka poleks ja kus see ka ei asuks. Seekord tutvusime kunstnikepaari Terje ja Jüri Ojaveriga nende Laulasmaa ateljees.