Müürileht

Marge Monko „Kuidas kanda punast?” Tartu Kunstimuuseumis 4. juulist kuni 25. augustini. Näitus, kust kiiret visuaalset elamust otsides läbi jalutada ei tasu.

Ajend: 14. septembril esietenduvad Von Krahlis Sarah Kane’i näidendid „Puhastatud” ja „4.48 psühhoos”. Kaht erinevat lavastust soovitatakse vaadata ühel õhtul.

4. oktoobrist jõuab kinodesse Leeni Linna kutselistest missioonisõduritest rääkiv dokumentaalfilm „Veregrupp”.

Artishoki veerg on kunstikriitika blogi Artishoki ja Müürilehe koostöös valmiv veerg sellest, mis kunstiinimestel parasjagu südamel on. Seekord otsime lahendust küsimusele, mis on cool?

„Kinotripp” on Müürilehe rubriik, kust saab lugeda kaugete paikade filmielust. Ilmuvad kino võtmes reisikirjad, milles rändurid jutustavad, mis tunne on uues kultuuriruumis kinosaali maha istuda. Agnes Neier jagab muljeid Torontos tegutseva kinomaja ekstsentrilisest külastusest, mille käigus ta koges seal ikka ja jälle publiku aktiivsel osavõtul linastuvat „The Rocky Horror Picture Show’d”, ja räägib, miks on tarvis sinna ajaleht ja röstsai kaasa võtta.

Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond jagab 2014. aastaks stipendiume ja toetusi. Toimub ka Tiina Tammani fondi korraldatav arvamuslugude konkurss.

Eile, 6. septembril kuulutati Tartus teatrifestivalil Draama 2013 välja Eesti Teatri Agentuuri 2013. aasta näidendivõistluse viis laureaati. Anti välja üks esimene, üks teine ja kolm kolmanda koha preemiat.

Kaks tüüpi otsustasid hakata art house animatsiooni asemel enda lõbuks ehedat meelelahutust looma ja on kogunud vaid ühe aasta jooksul tohutu vaatajaskonna, kes hoolsalt Vanamehe tegemisi jälgib. Ootamatu populaarsusega üle külvatud multikakarakteri taga seisavad Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni osakonnas tutvunud Peeter Ritso ja Mikk Mägi.

Eile avati kaasaegsele kunstile pühendatud festivali ART IST KUKU NU UT raames Tartus ülelinna näitus PRADA PRAVDA, mis leiab samaaegselt aset nii Tartu kunstimuuseumis, galeriis Noorus kui ka Y-galeriis. Rahvarohkele näituseavamisele järgnes meeleolukas pidu jõelaeva Pegasus pardal.

Anne Türnpu kujundlikkuse ja tervikliku narratiivi vahel balansseerivat lavastust „Metsik urisev õnn” on liigitatud noorsooteatriks, mis mõistagi on paljuski õigustatud, ent näib seda olevat pigem eeldusel, et teatritükki on vaja ilmtingimata kategooriasse panna. Laval avanev mäng on mõõtmetelt hulga avaram, haarates lõpupaatoses enda alla koguni kosmilise ruumi.

Kahtlemata on VAT Teater „Hea, Paha ja Inetuga” leidnud üles ühe järjekordse täitmata niši eesti teatris. Iseasi, kas ja kui palju on meil selle niši täitmisest puudusttundvat publikut.

Eile algas Tartus traditsiooniks kujunenud Eesti teatri festival Draama, mis tänavu on kuraatori lavastuskunstniku Iir Hermeliini eestvedamisel fookusesse võtnud lavastuste ruumimaagia. Ühtlasi leidis Tartu Raekoja platsil ja Küüni tänaval toimunud tseremoonia käigus aset Maret Kukkuri kureeritud Pop-up näituse „27” avamine, mis teatrikunsti merekonteinerites otse Tartu tänavatele laotab.