Müürileht

Mart Siilivask ja Tõnis Kimmel „Jalutaja teejuht. Tartu I. Südalinn ja Toometagune”. Naiivkevadiselt võimalikest Tartutest

„Tartu ilukirjanduses” on Tartu Linnaraamatukogu kirjandus- ja kultuurilooline veebiprojekt. Töörühma eestkõneleja Ülo Treikelder tutvustab veebiprojekti valmimislugu.

Tartu Linnaraamatukogu tähistab sel kevadel väärikat 100. sünniaastapäeva. Müürileht küsitles sel puhul seitset kultuuritundjat tartlast, et uurida, millised on nende seisukohad olulisemates raamatukogusid puudutavates küsimustes. Vastab Sven Vabar.

Kirjanik ja teoloog Meelis Friedenthal tutvustab linnulennult raamatukogude ajalugu ning lugemispraktikate muutumist.

Hardi Volmeri uus linateos „Elavad pildid” pakub oma mitmekihilise ja nüansirikka filmikeelega hulgaliselt mõtlemisainet ja erinevaid tõlgendamise võimalusi. Filmitegijate Hardi Volmeri, Peep Pedmansoni ja Ott Sandrakuga pidas nõu kunstikriitik ja arhitekt Andri Ksenofontov. Kokku tuli sellest sama värvikas ja elav lugu nagu film isegi.

Mis tunne on, kui sul on vaid viis minutit tervikliku teksti kirjutamiseks? Mis tunne on, kui seda protsessi jälgib mitukümmend inimest, kes näevad reaalajas, kuidas iga lause sünnib? Kuidas on kuulata iseenese kirjutatud teksti teiste esituses? Aire Pajur osales improkirjutamisel ja kirjeldab nüüd üritust läbi enda kogemuse.

Genialistide Klubis toimuv tasuta dokfilmiõhtute sari „Dokumentaalika” on nii menukaks osutunud, et on kasvanud iseseisvaks filmijõuks Tartu dokumentaalfilmide maastikul.

Kirjastuse Lugemik eestvedajad fotograaf ja kunstnik Anu Vahtra ja graafiline disainer Indrek Sirkel nendivad, et maailma mõistes on nende väikekirjastus lihtsalt üks paljudest ‒ siin aga veel täiesti omalaadne ettevõtmine.

9. mail toimub juba seitsmendat korda Tartu noore kunsti oksjon, mille roll kohaliku kunstimaailma värskete nägude pildiletoomisel järjest kasvab. Oksjoni korraldaja Liina Raus on sel aastal oksjoni eesmärgid ja identiteedi selgemalt välja joonistanud.

1. aprillist asus Tartu Kunstimuuseumi direktorina tööle Rael Artel, kes on tegutsenud seni vabakutselise kuraatori ning kaasaegse kunsti festivali ART IST KUKU NU UT kunstilise juhina. Uurisime värskelt direktrissilt miks loobuda vabakutselisuse muretust vabadusest ja astuda suure institutsiooni etteotsa ning miline peaks olema üks kaasaegne kunstimuuseum.

Kui uue/kaasaegse tantsu vorm on nii elav, varieeruv ja üllatav, siis kas ka sellest kirjutajad ei peaks oma töövahendeid pidevalt värskendama, neid kahtluse alla seadma ja uusi vaatenurki võtma, vormiga eksperimenteerima ning dialoogile kutsudes konteksti looma.

Tants on läbi aegade andnud rahvastele võimaluse salvestada oma kogemusi, tundeid ja olemust. Inimene, kes tunnetab oma keha ja oskab tema vajadustega toime tulla, on ka ise rõõmsam ja teotahtelisem. Professionaalne ja heatasemeline tantsukoolkond rikastab riigi kultuurielu ning tõstab tema mainet maailma silmis. (Eesti tantsu arengukava, 2003).