Müürileht

Müürileht haaras sabast ja sarvedest neljal tudengiteatril, mis on Eesti harrastusteatrite hulgas tugevalt kanda, nime ja mainet kinnitanud.

Müürileht haaras sabast ja sarvedest neljal tudengiteatril, mis on Eesti harrastusteatrite hulgas tugevalt kanda, nime ja mainet kinnitanud.

Sõltumatu Tantsu Ühendus on meid ikka julgete ja omanäoliste tantsukunstnike töödega kostitanud. Tänavu debüteerib oma esimese suurema tantsulavastusega kaks noort koreograafi: Triin Marts lavastusega „Kirke” ja Helena Krinal tööga „Lulu ja Maru”. Teie ees on intervjuu Triin Martsiga.

Müürileht haaras sabast ja sarvedest neljal tudengiteatril, mis on Eesti harrastusteatrite hulgas tugevalt kanda, nime ja mainet kinnitanud.

Maailmarändur ja antropoloogiadoktorant Terje Toomistu kirjutab Amsterdami dokumentaalfilmifestivalist IDFAst ning peatub pikemalt ka Hollandi-Ameerika filmitegijate duo Kel O’Neilli ja Eline Jongsma installatsioonil, esitades neile mõned küsimused.

Artishoki veerg on kunstikriitika blogi Artishoki ja Müürilehe koostöös valmiv veerg sellest, mis kunstiinimestel parasjagu südamel on. Seekord küsime, kuhu on kadunud huligaanid?

Emilie Toomela mõtiskleb Internet Movie Database’i hindamissüsteemi üle ning arutleb ohtude teemal, mida võib tuua kaasa selle liigne usaldamine.

Indrek Grigor uurib Maija Rudovska kureeritud näituse „Inside and Out” kontekstis, kas ja kuidas mõjutas teadusliku terminoloogia vabakasutus kunstiteadust.

Leedu ainsal saarel asub Nida kunstikoloonia, mis tähistab märtsis oma teist sünnipäeva. Käisime kohapeal asja uurimas.

Kaasaegse kunsti festival ART IST KUKU NU UT käivitas sügisel viimaste aastate suurima kaasaegse kunsti teemalise diskussiooni ning tekitas palju väga olulisi küsimusi. Pärast suurema möllu vaibumist räägivad festivali korraldajad Kaisa Eiche ja Rael Artel suud puhtaks.

Esitasime noorele kunstnikule küsimuse, kuidas on töötada rahvusvahelisel kunstiareenil ning mis tähtsust on enam meediumil?

2012. aasta A-galerii parima seifinäituse laureaadiks kuulutati rühmituse Urmas-Ott (Urmas Lüüs ja Hans-Otto Ojaste) postapokalüptiline ehtenäitus „VARJEND 2415”.