Müürileht

Karmen Otu arvustab Urmas Vadi viimatist romaani „Tagasi Eestisse”, milles tegelikkus ja fiktsioon on lootusetult segamini läinud.

Ladyfestiga samal lainel on ka selle numbri filmiarvustus. „Hannah Arendt” räägib ühest oma aja säravast mõtlejast, filosoofiaprofessorist ja politoloogia teoreetikust, kelle nime ka linateos kannab. Filmi oli võimalik näha viimase PÖFFi EurAsia programmis ning Eesti vaatajateni jõuab see uuesti alates märtsikuust kinos Sõprus.

21. detsembril kuulutati seekordseks Sadolini kunstipreemia laureaadiks kontseptuaalse fotoga töötav Paul Kuimet. Pöördume siinkohal tagasi Kuimeti esimese olulisema näituse „In Vicinity” juurde ja hindame juba kinnistunud seisukohad veelkord ümber.

OMAtsirkus on teistsuguse esteetikaga tsirkus, kui ehk siiani silmas pidama oleme harjunud. Seal ei tehta trikke trikkide pärast, vaid näidatakse, et ka tsirkus võib olla kunst. OMAtsirkuse tekkimisest ja arengust rääkis Müürilehele Kaja Kann, üks asutajatest.

Mugavus või silmapaistvus ‒ tihti kipub üks neist tagaplaanile jääma. Stuudio Nahk, alustav jalatsibränd, otsib harmooniat ja tasakaalu mõlema vahel.

Meestejalanõudest rääkides oskab Scheckmanni looja ja disainer Sille Sikmann orienteeruda antud valdkonnas vahest ehk pareminigi kui jalatsikandjad ise.

Marlis Lucila Piirsalu veab kudumite projekti k00d.ee, mille materjal pärineb Eesti maavillaste lammaste kasukast. Projekt tutvustab igale kampsunikandjale, millisest Eesti talust vill pärit on, ja aitab inimestel mõista rõivatootmise protsesse, mida igapäevaselt poodi jalutades tahmatult unustama kipume.

Betti Tamm on kirjutanud hirmsa õuduka, mis on vastikult reaalne. Maniakkide Tänava ulmekogumik on eripärane seetõttu, et kõik lood loovad ühismaailma, mis on Eestiga kitsamalt või laiemalt seotud. Jaan Mikweldt on aga kirjutanud toreda suvitusromaani sellest, kuidas päranduseks saadud maamaja peavad jagama kaks särtsakat poolõde, kes varem teineteisest vaid kuulnud.

Mart Kivastikul ilmus sel sügisel reisi- ja kujunemisromaani žanritunnuseid miksiv teos „Vietnami retsept”. Autor valgustab sel puhul valminud romaani tagamaid, vestleb vabakutselise kirjaniku tööst ja elust, romaani- ja filmikunsti klapitamise võimalustest ning ühtaegu kaugest ja kodusest Vietnamist.

Stella Salumaa (27) alustas oma õpinguid kultuuriteoorias ning jõudis siis teadmisele, et tema koht on hoopis animatsiooni juures. Praeguseks on ta lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia magistriõppe ning tegeleb iseseisvalt filmitegemisega.

Järjekorras kolmandat korda toimunud rahvusvaheline interdistsiplinaarne festival Hullunud Tartu tõsielustas Pan Kleksi akadeemia.

14.‒18. novembril Tallinnas toimunud PÖFFi alafestivalil Animated Dreams animatsioone vaatamas käinud luuletaja Helena Läks muljetab festivalielamustest.