Müürileht

Narva on tuntud Kreenholmi, piiripunkti ja Hermanni linnuse poolest, kuid alternatiivkultuuri süda tuksub seal hoopis omanäolises jõeäärses muusikaklubis, mis tõmbab nii kohalikke kui ka kaugema kandi rahvast.

PÖFFi ajal on võimalik näha filme erinevatest maailma nurkadest, mille otsa ei pruugi enam kunagi sattuda. Järgnev valik on spetsiaalselt teile, kes te tahate teada kui põnevaid rahvaid ja inimesi meie planeedil elab. Juttu tuleb kolmest filmist, mille sündmused leiavad aset Ida-Türgi mägedes, Amazonase vihmametsas ja New Yorgi metroos.

Kes ei oleks kuulnud Tartus asuvast Pirogovi pargist. Ent vähesemad teavad, mis mees ja teod peituvad Pirogovi nime taga. Temast ja teistest 19. sajandil ja 20. sajandi algul Tartu Ülikoolis tegutsenud kirurgidest järgnevas loos juttu tulebki.

Iga mõõdukas loodusteadlik lugeja, kes haarab kätte mõne Linkola teksti, seisab paratamatult silmitsi vastuoluliste tunnetega.

Pandeemilises jõgiromaanis siia ja tänna väntsutatud kultuurisektor pole kultuuriministrite vahetustest mitte kui midagi võitnud. Kultuuriministri ametikohast on saanud poolvedel ollus, mis voolab kuhu juhtub.

Viimased kolm-neli aastat majaomanikke, elektrikappe ja mänguväljakuid oma paksu roti kujutisega terroriseerinud noorsand läks ülikooli ja lubab täägimisega sellisel kujul lõpparve teha.

Oma Müürilehe luuledebüüdi teeb ehtekunstnik Darja Popolitova.

Paide Teatri "Lahinguväli" on hea näide sellest, kuidas suurte teemadega saab tegeleda nii, et ka pretensioonikuse vastu allergiline vaataja ei kohku.

Aseri savist, metallist ja vaigust dinosaurused, kured, hülged, koerad ja maod on vaid osake skulptor Edith Karlsoni tööst ja loomingust, mis on juhtinud teda viimastel aegadel segipaisatud elutunde piirimaile ja põhjustanud ka ajataju kadumist.

Reijo Roos vaatab oma luules kosmosesse.

23. oktoobril ehk juba homme kell 20 esitletakse Sveta baaris suurejoonelise peoga Kiwa värsket raamatut „Kummiliimiallikad”. Sel puhul vestlesime autoriga natuke nõukogude ajast, pungist ja teadvuse muutunud seisundist.

Jaan Kaplinski Ööülikooli loengud on nüüd kättesaadavad ka kirjasõnas. Kummatigi Kaplinski hääl nendest tekstidest aga läbi ei kosta.