Müürileht

Internetiga käsikäes sirgunud noored saavad juba klubisse sisse, toovad tantsuplatsile meemimuusika ja panevad põranda rütmide kiirusest tolmama.

Kui kõik muu siin ilmas on muutlik, siis kindel saab olla surmas, maksudes ja selles, et Toomas Aria tehtud filmis näeb kõiki Eesti A-kategooria amatöörnäitlejaid humoorikalt hollywoodlikke märuliklišeesid ette mängimas.

Filmis „Rikutud hing. Viirus” tammutakse tanksaabastes „õigluse” tähe all läbi kümneid metsateid, külastatakse mitut „Teneti” võttepaika ja peetakse maha lugematu arv võidukaid rüselusi kohalike töllmokkadega.

Mis on need asjad, mis meenuvad sulle seoses kooliga? Piret Põldverile toob see meelde toidulõhnad, külma, kohustused.

Kui tahta natukene veel päikest hanguga kinni hoida, siis selleks on hea abiline raamat „Õpetajad”, mille pealkiri ütleb kõigile midagi isiklikku ja hästi üldist korraga. Sügisesed punased pihlakad ja värsked astrid teevad ise poole vajalikust turundusest ära.

Sel nädalal toimub järjekorras kuueteistkümnes Disainiöö festival, mille peateemaks on tänavu SOS disain: just viimaste aastate jooksul tähelepanu kogunud valdkond, mis tutvustab erinevatel elualadel loodud disainlahendusi üleilmsete muutuste ja kriisiolukordadega toimetulekuks.

Fotokuu biennaali peanäituse „Intensiivsed paigad” Peterburi kuraatorid Maria Veits ja Anna Bitkina ning projekti kunstnikud manavad esile nii tuntud kui ka võõramaid mineviku tonte meie ühisest sotsialistlikust pärandist, emotsionaalsest ajaloost, kuni geo- ja mükoloogiliste protsessideni, mis väldanud aastatuhandeid.

Kuigi kogu maailmas kajavad loosungid, et loovust tuleb arendada ja väärtustada, peab kooliõpilastele pakutav kunstiharidus kõndima pidevas vastutuules.

Galerii kuraator Šelda Puķīte kutsus kuus kunstnikku keskkonnateemalisse raamatuklubisse ning sellest sündis „Bambi projekt” – grupinäitus, mis on inspireeritud muinasjututegelase hirv Bambi loost. Millest räägib projekti tulemus meile rohkem – kas loodusest või popkultuurist?

Eesti esimese institutsionaalse NFT-kunstiprojektiga Mutagen tehtud katse ehitada iseteeniv kunstiline finantsorganism toob välja nii krüptokunstibuumi omandikultuse kui ka kaasaegse kunsti jätkusuutliku potentsiaali.

Tänavu aset leidnud 19. rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal käsitles temaatiliselt futuristlikke etnomuinasjutte, kooseksisteerimise valu ja naudingut ning sünteetilist eneseabi tulevikku.

Darja Popolitova „Taktiliit on kivi, mis kõditab pilku” suutis – lisaks äärmisele rafineeritusele oma ideede esitusel – olla esimene näitus, mis pani sel aastal kunstisaalis päriselt valjult naerma.