Müürileht

Miks ihkab noor moekunst kümneminutise rambivalguse asemel catwalk’il hoopis valgete galeriiseinte vahele? Mis lugusid jutustavad täis oksendatud teksad ja aastaid kapis rippunud pulmakleit?

Maailm – vähemalt sellisel kujul, nagu seda praegu tunneme – on määratud lõppema ja seda eeskätt inimtegevuse tagajärjel. Ene-Liis Semperi „Nüüd võib sellest rääkida” küsib, millised inimloomuse tahud meile täpsemalt saatuslikuks saavad.

Nagu õigele vaaraole kohane, ei pääsenud „Tulnukaski” igavese rahu rüvetamisest ja nii kisti Valdis avakosmosest koju, et teha läbi korralik cash-grab-karneval.

Sel nädalavahetusel, 9.–11. mail leiab Telliskivi Loomelinnakus neljandat korda aset kunstifestival Ma ei saa aru, mis võtab sel aastal fookusesse moekunsti. Lisaks avatakse kaasaegsele moekunstile pühendatud näitus „Re_form_aktsioon”, mille lähtepunktiks on rõivas kui tunnet või seisundit edasi andev kehakate. Teemast lähtuvalt tutvustame üritusel osalevaid moekunstnikke ja neile olulisi rõivaesemeid. Seekord piilume Tauri Västriku riidekappi.

Urmas Lüüsi „Tädi Õie 65. sünnipäev” pakub argielulises seigas komejantliku nostalgiaga ülevalatud eksistentsiaalset õõva.

Lahkunud on armas sõber ja kolleeg, särav kuraator, kultuuriajakirjanik ja noor kunstiteadlane Triin Tulgiste-Toss. 

Minevikuulme tulevikunägemused ei realiseeru kunagi täielikult, kuid nende vaatlemine pakub olevikus omalaadset virgutavat võrdlusmomenti – head võimalust mõelda sellele, mis tegelikus ajaloos on läinud teisiti, mis (kaugegi analoogia korras) sarnaselt ning mis jääb sõltumata daatumist ikka veel tulevikuliselt aktuaalseks.

Sel nädalavahetusel, 9.–11. mail leiab Telliskivi Loomelinnakus neljandat korda aset kunstifestival Ma ei saa aru, mis võtab sel aastal fookusesse moekunsti. Lisaks avatakse kaasaegsele moekunstile pühendatud näitus „Re_form_aktsioon”, mille lähtepunktiks on rõivas kui tunnet või seisundit edasi andev kehakate. Teemast lähtuvalt tutvustame üritusel osalevaid moekunstnikke ja neile olulisi rõivaesemeid. Otsa teeb lahti Lisette Sivard.

Sulle tundus, et üleilmne võrgustik annab sullegi ihaldatud õiguse tunnustusele ja tähelepanule. Sa nägid seal oma kujutistel eluõigust ja hakkasid janunema kõikide teiste kujutiste järele.

Võistlus tarbijate tähelepanu nimel on saavutanud uue mõõtme: võidab enamasti see, kelle äpp, reklaam või turundustekst kasutajat kas või seitse sekundit kauem enda haardes hoiab. Nii on digitootetiimidest saanud omamoodi antropoloogid, kelle tööriistadeks on nii mängulisus kui ka läbi- ja lõhkimõeldud keelekasutus.

Kleepsud, nagu teisedki kunstivormid, võivad tekitada kodanikes viha, aga neid ka värskendavalt raputada. Kas kleebistest avalikus ruumis on saamas epideemia, mille vastu võidelda, või võiks vohamisele hoopis väetist lisada?

60. Veneetsia biennaali – kunstimaailma suure ühendaja ja lõhkirebija –, avamisnädal on seljataga ja nüüd on ilmselt hea aeg lühidalt kõike meenutada.